Ma võin küll nutta ja nutangi. Oleks imelik, kui ma seda ei teeks, sest ma olen tunde-, mitte mõistuseinimene ja see lühike suhe tähendas mulle (vastupidiselt mõnele teisele s*tapeale) palju.
Ma võin mõneks ajaks lahkuda ja arvatavasti lahkungi, sest nii on hetkel kergem.
Aga üht pidage meeles.
MA TULEN VEEL TAGASI.
See tulemine saab olema parem kui eelmine. Valu läheb mööda, ma ju tean, et läheb (ehkki see teadmine praegu mitte kuidagi ei lohuta). Ja mina olen parem, targem ja elukogenum inimene. Oskan näiteks s*tapeadest eemale hoida.
Ja kui ma tulen, siis ma tulen glämmilt.
Hoidke alt!