Millegipärast otsustas mu läpakas eile õhtul kokku joosta – Winamp jäi ühe koha peale plõksuma ja midagi teha ei saanud. Mis seal ikka, juhtub paremateski perekondades… Panin power nupust vägivaldselt kinni nagu sellistel puhkudel ikka.
Häda ilmnes siis, kui arvutit taas käima panna üritades pakkus ta mulle kolme erinevat safe mode‘i, last known good configurationit (oli vist nii) ja Windowsi normaalset käivitamist, ükski neist aga miskipärast ei töötanud.
Külma higi pisarad hakkasid juba mööda selga alla voolama. Aga ma ei lasknud ennast heidutada. Helistasin Lontule.
Ta lubas tulla ja asja üle vaadata.
(Vahepealse ajaga ei osanudki algul midagi peale hakata – arvutisõltuvus on ikka suur – aga lõpuks käisin poes veini ostmas, tegin süüa ja koristasin. Ühesõnaga ilma arvutita on võimalik elada küll. Poolteist tundi vähemalt :D)
Lõpuks ta tuli. Jooksutas natuke Linuxit, veel üht-teist ja kolmandat ning tõdes, et programmid ei tunne mu C-ketast ära.
Asi paistis halb – mul jooksis juba terve elu silme eest läbi. elu, mis on hetkel küll peamiselt E-kettal, kuid mõningaid asju hoian mugavusest siiski desktopil, mis asus tol hetkel veel C-kettal.
See pole mul esimene kord, kas teate. 2004. aasta novembris jooksis kokku mu eelmine, tolleks hetkeks 11 kuud vana läpakas. Ma olin kaks päeva hüsteerias, sest Rainer väitis mulle, et kõvaketta peal olevaid asju pole võimalik taastada… Seal oli pool minu elust ja mul polnud mitte ühtki varukoopiat. Lõpuks sain siiski tagasi kõik peale paari filmi ning enamik Seksist ja linnast läks ka kaduma. Aga see kõik oli ebaoluline – FOTOD ja muu taoline oli päästetud. Garantii korras sain tasuta uue ketta ja ventika kah.
Lubasin tookord hardalt, et hakkan varukoopiaid tegema. Neid pole mul siiani rohkem kui… 4 DVD-d 2006. aasta algusest, kui Maido kogu läpaka sisu DVD-de peale kõrvetas, et format C-d teha. Parem, kui mitte midagi, eks. Aga terve viimane aasta, hetke seisukohalt kõige olulisem, on katmata…
Igatahes. Ärge küsige mu käest, kuidas ja mis, aga lõpuks tegi Lontu imet. Ta pani käima mingi müstilise programmi, mis kõik ära taastas. Ma sain oma C-ketta tagasi 😀
But wait – there’s more!
Nagu kõik mu regulaarsed lugejad peaksid teadma, on mul ikka veel mitte töötav wifi. Lontu vaatas ka selle üle. Tööle esiti ei saanud. tuvastas vaid, et tänu restardile levitas mu ruuter tõepoolest kõigile kättesaadavat turvamata võrku, mida kõik soovijad kasutada said. Peale minu muidugi. Urr.
Siiani on selgusetu, kuidas minu algsest turvatud võrgust sai turvamata. See juhtus ENNE, kui ma ruuterile restarti tegin, ma poleks ruuterit muidu üldse näppima hakanudki. Olgu, las mõned müsteeriumid jääda. Nüüd on mul jälle kenasti turvatud koduvõrk, sedapuhku buduaari asemel tikripesa 😛
Hoolimata võrgu olemasolust minu läpakas seda siiski ei tuvastanud. Mõtlesin, et mis seal ikka – reedel tartus koolitus, lähen läpakaga Runni juurde ja pööritan jõlekurvalt oma suuri silmi.
Seevastu mainisin Lontule, et mul peaks olema bluetooth. Ta hakkas seda taga otsima. Ei leidnud. Küll aga leidis ta üles wifi. Nagu ma aru saan, siis polnud vaja teha muud, kui nuppu vajutada ja kaabel tagant ära võtta.
Tramaivõi. Saate aru, seda wifi nuppu olen ma nõrkemiseni tagunud. Aga andke mulle andeks, kui ma ei tule selle peale, et mu läpakas ei tunnista wifit, kui tal kaabel taga on. Andke mulle andeks, aga ma TÕESTI ei tulnud selle peale.
Igatahes on mu arvuti praegusel hetkel korras ja wifi ka täiesti olemas. Elu on ilus.
Ma siiski pabistan natuke – mis siis, kui see error polnud ühekordne? Mis siis, kui ma lähen täna õhtul koju ja arvuti ei lähe jälle käima? Ok, ma olen optimist – usun, et seda ei juhtu. Öösel olin nii väsinud, et ei jõudnud asju ära kõrvetama hakata, aga täna õhtul teen seda. Raudselt.
Ja reedel läheb mu tibu ikkagi onu Runni juurde põhjalikku arstlikku kontrolli. Et mu süda rahul oleks. Viimane asi, mida vaja, on see, et läpakas Londonis otsad annaks.
Note to self: muretseda enne Londonisse minekut ostudokument, et garantii puhul seal vähemalt midagi näidata oleks.
Aga Lontu on minu kangelane 😛
iga päevaga ikka targemaks. wifi koha pealt paneb minu arvuti ka segast. all korrusel modemi ja ruuteriga tööle ei hakka, üleval pistad mingi jublaka (mis oma signaali sellest samast mitte töötavast ruuterist saab) seina ja töötab. mitte et ma kurdaks, aga lihtsalt 😛
some magic
1. avad task manageri
2. otsid üles processes või applicationi alt üles kinni jooksnud vidina
3. end processes
Mnjahh… tegelt sul see vihvi ikkagi töötas, kui sul “saba taga” oli, aga liiklus suunati läbi kaabli. Tegelikult on kõik täiesti loogiline ja imelihtne. Oleks tulnud kasutada kas a) mõistlikku profiilihaldurit b) peale läpaka de-sabastamist ja WiFinupu tampimist oleks võinud proovida kavalat käsku “ipconfg /renew”
Kuule, Toivo, ma paistan ausalt nii blond või? ctrl-alt-delete on mu hea sõber, aga vaata, kui arvutis ikka MITTE MISKI ei funka, siis…
jahh, see lugu tegi nüüd mõtlikuks küll – mul on ka jamasti parasjagu, kuid mitte NII hull veel. siiski kuna ma olen eriliselt alaarenunud igasuguse IT-asjanduse kohapealt, siis võib tekkida olukord, kus ma palun selle suurepärase lontu kontakte või meie kokkuviimist. juhul kui ma täna õhtul ei suuda jalaga modemit pekstes arvutit töökorda saada.
juhhei.
Mu oma Tulilind on Centrino ja seal on küll kaks eraldi võrgukat – traadi ja traadita lahenduse jaoks. Seega võivad kaks võrku korraga ka taga olla üksteisest sõltumatult. Seega (peaks) Tulilind suutma ka näiteks traadita võrku jagada edasi traadiga kaaslasele. Võibolla oli oluline ka leida too HP enda kaasas olev “managerapp”, mis vähemalt näitas, et miks wifi ei tööta, sest erinevalt Centrinost kuskil kella juures ribal ei hoiatata.