Ma mõtlesin tulla ja vinguda selle üle, et HSBC, mis nii suure suuga ainult passi alusel pangaarvet lubas, nõudis siiski address proofi (ja oleks kõlvanud ka Eesti oma aga mul ei tulnud PÄHE Eestist oma arveid kaasa võtta, eks), mida mul pole ega saagi olema ning lõppkokkuvõttes pean ikkagi viima tööandja kirja, mille ma saan alles pühapäeval.
Kui ma olin teel parki (loe: internetti), sain Marise sõnumi. Ma ei saanud aru, millest ta rääkis. Siis lugesin ma maile ja ema oli sellest kirjutanud. Siis lugesin ma blogisid ja kõik kirjutasid sellest. Siis lugesin ma uudiseid.
Põhimõtteliselt on minu emotsionaalsus tingitud suures osas hoopis sellest, et ma olen kahe viimase öö jooksul maganud kokku üheksa tundi, mul viskas töö juures lõpuks üle ja kui pank ka veel näkku panema hakkas, sai mul kõigest lõplikult kõrini, aga neid uudiseid lugedes ma lihtsalt hakkasin nutma. Istusin keset avalikku parki ja nutsin.
Üldiselt ma ei oskagi midagi öelda. Ma olen täiesti sõnatu. Võib öelda, et mind valdab õudus. kogu see olukord tundub täiesti sürreaalne. Mul vist on hea meel, et ma pole Eestis.
KUIDAS nii saab? KUIDAS?
Ma ei ole uudiseid tegelikult eriti lugenudki. Ainult blogisid. Delfi pealkirju ja osasid uudiseid diagonaalis. Ma pole vaadanud ühtki videot ega pilti. Ma ei tea, kas tahangi. Ma KARDAN seda, mis sealt ilmselt näha on.
Okei. Lugesin selle läbi. Pildid ei tule (õnneks?) lahti. Ja selle. Ja selle. Appi! Ma ju töötasin Pärnu maanteel. Ma sõitsin iga päev vabakalt koju. Kõik need kohad on nii tuttavad, nii igapäevased. See kõik tundub nii sürreaalne.
Mul on õudne. Kuidas sellised asjad juhtuda saavad. Kuidas?
Ma ei tea. Ma päriselt kardan, et tuleb sõda või midagi. Ebareaalne mõte. Kole mõte.
Ja kurat, et mul kodus netti pole.
Mul täna oli ka selline tunne, et varsti on üldmobilisatsioon ja sõda. Tegelt on inimesed ikka loomad küll. Vaatad mingit dokfilmi hutudest ja tutshidest ja mõtled, et küll on õudsad inimesed, poisikeseeas sõdurid lõikavad rasedaid lõhki ja hakivad matsheetega lapsi. Siis tajud, et tegelikult võib selline asi su oma koduvabariigis sündida, piisab mingitest mörisevatest liidritest, kes rahval harja punaseks ajavad ja siis läheb lahti. Tsivilisatsiooni kui sellist pole olemas, demokraatia peab evolutsioonis vähemalt paar miljonit aastat kestma, et sellel püsiv mõju oleks inimese käitumisele.
there is no expressing the kind of terror I felt.
ei tule mingit sõda. need mässavad tegelased on vene kooliõpilased suuremas enamuses, kes ei jaga ise ka matsu välja, et selle laamendamisega tõmbavad nad oma eesmärgile väga jämeda kriipsu peale. tõmbasid s.t. minevikuvormis.
eks näis, mis edasi saab. venemaa osas on kardetavasti tegu presidendivalimiste algusega.
Pai.
Ei ta, s…t, tule kuhugi.
Isegi Falck ei julgenud tulla, kuhu see sõdagi julgeb.
Pole see asi nii hull. (Says who, eks ole. Kui ma ykskord oma postituse valmis saan…)
Rahu, rahu. Pai.