Veel üks kiire mõte

Olen alati suht valuliselt (eriti oma CV-d treides) mõelnud, et ma olen üks hobitu inimene.

Just see CV. No mis sa kirjutad sinna? Lugemine, fotograafia.

Jah, mulle meeldib lugeda, aga kergemat kirjandust nagu kriminaalromaanid ja naistekad. Ja see on üldiselt nii IGAV hobi.

Fotograafia kõlab sedamoodi, nagu mulle peaks hullult meeldima pildistada, aga see mulle üldse ei meeldi. Ja tulevasele tööandjale seletada, mismoodi mu fotopedesus avaldub, no see oleks ka totter. Ja fotograafia on ka ikkagi suht igav hobi, ma ütleks.

Sest no kamoon, igaüks võib kirjutada oma CV-sse, et talle meeldib lugemine või fotograafia. See ei tõsta teda kuidagi esile.

Aga ma praegu hakkasin mõtlema, et blogi kirjutamine on ju ka hobi. Kohe suur hobi mul. Ja vähemalt kaks kasulikku külge on sel ka – esiteks hoiab sõbrad-tuttavad mu eluga kursis, teiseks hoiab mu keeleoskuse korras ja mitmekülgse. Ma tean küll, et kirjutan siin väikeste tähtedega, kohati slängis, kohati sihilikult valesti (jube- eesliitega kõik sõnad kokku jne), aga see on minu stiil ja mulle meeldib nii. Üldiselt olen ikkagi õigekirjapede ja ajan korrektset eesti keelt taga.

Aga oma tulevasele tööandjale ei saa seda ometi öelda, et ma blogi pean. Läheb lugema, et teada saada, mis loom ma selline olen ja kes mind, hullu, siis enam tööle võtaks? 🙂