Jajah, mul on vaba päev. Eriliseks teeb selle asjaolu, et viimane vaba päev oli mul vist… 21. juulil? Mingi laupäev ja mitte nädal tagasi, vaid kaks.
Ja ma pean tunnistama, et (ennast kiitmast ma ei väsi) kell on alles kaks läbi ja ma olen juba hirmpalju kasulikku teinud.
Pesu pesnud ja selle kuivama pannud. Nõusid pesnud (no neid oli vähe, eks) ja pliidi ära puhastanud. Nägu koorinud-maskitanud-kreemitanud. Vannis käinud. Keha koorinud. Jalavanni teinud. Epileerinud…
Ja nüüd ma istun tööl, sest Pipsi artikkel ilmus täna ja mul oli ometigi vaja kohe samal päeval seda lugeda.
Olen ilus ja puhas ja pehme ja hästi lõhnav ja kuna oli üleslöömise tuju, siis on mul isegi kontsakingad ja ripsmetušš… Oi oi. Ütleme nii, et ma tunnen ennast päris hästi 🙂
Aga et kogu see sissekanne liiga positiivne ei saaks (irw), siis ma panen lõppu ikka natuke vingu ka.
Täna nimelt oli mul esimene kord võtmete puudumise üle korralikult vihastada. Tulin kodust välja ja olin juba metrooni jõudnud, kui järsku turgatas pähe, et ei võtnud jakki kaasa, kuna väljas oli palav… Ja ma hoian oma Oysterit jaki taskus, sest tavaliselt on mul jakk ALATI kaasas.
Lõppkokkuvõttes pidin ostma päevase travel cardi, sest üks ots metroos ilma Oysterita maksab £4 (oysteriga £2 ja mul on nagunii nädalane travel card, eks), aga päevane travel card paberkandjal ainult £5.10.
Oi oi, ma olin pissed. Aga midagi polnud teha, sest võtmeid polnud ja kedagi enne viit koju tulemas ka mitte.
Ah, mis seal ikka. Ei saa ometi mingil viiel naelal oma tuju rikkuda lasta 🙂 Varsti tuleb Murakas ka siia, saan temaga veidi chillida ja siis koju mehe juurde ja… Elu on ilus.
Ilm on ka suurepärane. Ometi kord sattus vaba päev õigele ajale!