Ja Marko külaskäigust ka

Meeldetuletuseks siis nii palju, et ta oli siin 12. juulil. Lihtsalt pole olnud varem võimalust ja/või tuju kroonikat kirjutada. Nüüd siis lõpuks ometi on 😛

Läksin Markole hommikul Victoriasse vastu, päeva eesmärgiks oli näha nii palju Londonit, kui see ühe päevaga üldse võimalik on.

Kuna Victoria Station asub teatavasti Buckinghami palee lähedal, mõtlesimegi selle esimesena üle vaadata. Ja kohe sai kirja esimese linnukese teemal Tikker ja orienteerumisoskus ehk ma leidsin selle üles küll, aga selle asemel, et otse palee ette minna, sattusime me kuidagi vales suunas jalutama, ümber aedade. Ja see aed on suur – I mean, SUUR. Aga lõpuks me kohale jõudsime. Pilti ei hakka panema, on ju varem näidatud ka, kole nagunii.

Siis võtsime suuna Camdenisse, kuna nälg oli suur, aga minul oli muust rämpstoidust kõrini ning ühtki head ja odavat hiinakat ma mujal ei teadnud. Pluss Camden on nii äge, et tahtsin seda Markole nagunii näidata.

Pilte jälle ei viitsi panna, midagi nii erilist seal ei teinud ka (erilist pilti, ma mõtlen). Lihtsalt sõime ja vaatasime niisama ringi, aitasin Markol Pipsile T-särki valida ja ostsime maasikaid ja…

Siis sõitsime minu töö juurde, sest Markol oli netti vaja ja tol hetkel teadsin ma ainsa tasuta wifi olevat sealses pargis. Sealt siis ka esimene illustratsioon. Just nii ma päevast päeva istusingi, kui Alconbury Roadil veel netti polnud:

Näitasin talle oma töökoha ka ära, istusime isegi seal veidi, jõime kohvi ja teed… See oli üldse esimene kord, kus ma all kohvikus nö kliendina istusin – mõnusam oli, kui oleks arvatagi osanud.

Käisime sealsamas asuvast Bordersist läbi, sest Marko tahtis osta raamatut, millest ta seni oli lugenud vaid esimest viit osa. Neil oli ka ainult esimesed viis osa, aga meid suunati edasi mingisse raamatupoodi Tottenham Court Roadil, kust meid omakorda suunati edasi poodi nimega Forbidden Planet, mis Marko silmad üliväga särama pani ja kust ta oma raamatu ka päriselt leidis ja ära ostis.

Tegelikult ma pean tunnistama, et nüüd läheb kogu vaatamisväärsuste järjekord veidi häguseks ja ma võib-olla unustan midagi vahelt ära, aga kuivõrd fotod on kronoloogilises järjestuses, siis lähtun nendest ja loodan lihtsalt parimat.

Igatahes kärutasime metrooga mööda Londonit ringi ja vaatasime turistikaid ning ma tegin Markost rea pilte seeriast mina ja London 😛

Ehk siis… Marko ja Picadilly Circus:

Marko ja Trafalgar Square:

Vahepeal tahtis Marko minna Madame Tussauds vahakujude muuseumisse ning mina istusin seni tema läpakaga wifis ja kirjutasin tolle sissekande, mida ülevalpool ka linkisin. Ehk siis tegelikkuses sai aku peaaegu kohe tühjaks ja ülejäänud aja lugesin Jackie Collinsi raamatut, mis oli hirmpõnev ja mul oli väga lill olla.

Selleks ajaks, kui Marko muuseumist välja jõudis, olin mina võrdlemisi kärarikkal tänaval istumisest ja päevasest ringikablutamisest suhteliselt väsinud ja närviline. Seega võtsime suuna Tower Bridge’i juurde, et seal veidi chillida, jalga puhata ja viisakalt alkoholi tarbida.

Ja et ka ennast ära näidata, siis pilt nimega “mina ja Tower Bridge ja munakujuline maja” (ehk Londoni linnapea peakorter, nagu Maris selle postituse kommentaarides väitis):

Marko ja Tower Bridge:

Seejärel ostsime ostsime alkoholi. Kuna kohalikku siidrit ma võimalusel ei joo, sest see ei maitse üldse siidrina, küll aga meeldib mulle üks siidrilaadne kirsimaitseline magus löga, mida paraku müüdi ainult suures pudelis, siis… Mnjah. Kes kui palju joob 😀