Riidekappi täites jõudsin lõpuks sukkadeni ja otsustasin üle vaadata, kui palju mul neid siis täpselt on.
Sukkpükse on kokku 22 paari:
2 paari punaseid
helesinised lilledega
ülejäänud mustad:
2 paari tavalise võrguga
1 paar suure võrguga
6 paari mustriga võrguga (kõik erinevad)
2 paari 40 den
hõbedase läikega
2 paari triibulisi 90 den
2 paari pakse ruudulisi
60 den ruudulised
villased ruudulised
halli mustriga
Kummiga sukki on 14 paari:
2 paari ihuvärvi õhukesi
ülejäänud mustad:
5 paari õhukesi
2 paari paksemaid, neist ühed sametise kummiga
punase lindiga
4 paari väikese võrguga
Lisaks veel ühed mustriga võrksukad, mida saab ainult sukahoidjaga kanda.
Sukapoodi ei tohiks vist niipea asja olla 😉
Üldisest arengust nii palju, et mina panin õhtu jooksul kõik riided ja jalatsid ära, Mees puhastas ema abiga ja tema imetolmuimejaga, mis 10 cm paksuselt tolmulesti välja imeb, kõik meie madratsid-tekid-padjad-diivanid-tugitoolid ära, ema sorteeris kõik mu titeriided suuruste järgi kottidesse, Mees sorteeris oma Pärnust toodud kastid ära… Ja üleüldse sai segadust vähemaks. Mis ei tähenda, et seda endiselt piisavalt poleks.
Homme saame hommikupoolikul tunnikese emal ennast ringi sõidutada lasta, mis tähendab, et jõuame lõpuks ilmselt taaskasutuskeskusesse ning mõnda odavamasse mööblipoodi + mingisse ehitusmaterjalide poodi puuduolevaid jubinaid ostma. Ideeliselt vähemalt. Eks näis.
Hull värk 🙂 Ma just pakkisin ukspäev oma sukad/sukapuksid ära, ei kavatse neid enne järgmist aastat kanda kui jälle toole lähen 🙁
No tööl pole ma sukki kunagi kanda saanud, see lihtsalt mu eraelu kiiks – seelik ja ilusad sukad…
Aga miskipärast on mul tunne, et lähikuude jooksul need varud kasutust ei leia, titega on ilmselt nii palju tegemist, et 99% ajast kannan kõige mugavamaid riideid, st PÜKSE. Mis on suhteliselt masendav. Aga noh, ega sukk halvaks lähe 🙂