Tikri seiklused tolmuimejaga ehk avastamisrõõmud uues elamises
Peaaegu neli päeva on uues kodus mööda läinud nagu tuuletiivul. Tahaks raporteerida, et kõik asjad on lahti pakitud, paraku oleks see aga vale… Kaks kotti ja hunnik asju ootavad siiani ära paigutamist, pole lihtsalt jõudnud.
Muidu on lill. Pesin pühapäeval viis-kuus masinatäit pesu ja kuivatasin neid järgemööda aias. Uus punane pesunöör ja päikese käes kuivatatud pesu lõhn võtavad siiani vaimustusest kilkama. Ja kui mõnus on hommikul susside ja hommikumantliga aeda kooserdada… Mitte et ma seal küll päriselt hommikuputru sööks, kell kuus on siiski veel liiga jahe ning mul pole õnnestunud siiani ka pudrumaterjali soetada, lähedased poed on suhteliselt väikese valikuga ja päris paljas kaerahalves mind eriti ei eruta… Aga noh, aega on 😉 Käisin varahommikul lihtsalt aias pesu näppimas – uurimas, ega äkki öö jooksul ära kuivanud pole. Ei olnud, pidin õhtuni ootama.
Ma pole üldse harjunud nii suures korteris elama. Kogu senise elu olen alati olnud pakitud perega väiksesse korterisse või toanaabritega ühikasse… Murakaga koos elades oli ruumi suht laialt, aga mööblit vähe…
Nüüd on aga äkki kaks tuba, kus mõlemas saab olla. On nii palju kappe, et pole asjugi, mida neisse panna (samas, mõningate suuremate asjade, nt lisapatjade ja teki mahutamisega on ikka probleeme). On riiulid, kuhu mahuks peale raamatute-DVD-de ka fotosid ja küünlaid. On lauad, mille peale võiks panna… Ma ei tea, linikuid või vaase või kommikausse või mida iganes (praegu päris tühjana on suht lage). On diivan, millele oleks vaja patju… Ühesõnaga jah. ma pole harjunud elama nii, et on palju ruumi ja piisavalt mööblit.
Nii hea on õhtul pärast tööd köögis kokata. Ja sealsamas laua taga süüa. Nii hea on, kui kõik riided mahuvad kappi ära ja ruumi jääb ülegi. Nii hea on, kui on aed, kus pesu kuivatada ja chillida.
Aga kui jõuda pealkirjas mainitu juurde, siis võtsin täna õhtul ette ulatusliku tolmu imemise ja pühkimise, muuseas ka voodi ja diivani alt. Ja mida kõike põnevat ma seal ei leidnud…
Voodi all oli arvutijubinate kaste, kaks hantlit, meeste T-särk, naiste top, APS film ja poolik Durexi libesti – üks nendest, mida me veel proovinud pole 😀
Diivani alt tuli välja viis suurt mööblikataloogi, jalutuskepp (teate, nagu vanadel inimestel, ma küll ei saa aru, mida meie landlord sellega teha võis), kaust nimega HOUSE, mis sisaldab arvukat kirjavahetust selle korteri erinevatele inimestele müümise, üürivõlgade jms kohta, kinnisvarabüroo müügikuulutust, korteri plaani ja muid vajalikke asju… Ning pistik, mille juhe läks seina sisse – lähemal uurimisel ehk vooluvõrku ühendamisel tuli välja, et see kuulub lambile, mis on meie välisukse ees ja iga tulija peale põlema läheb. Põnev, põnev, mis ma oskan öelda!
Tolmuimejaga juhtus selline tore lugu, et pärast kõigi põrandate-vaipade puhtaks imemist ning üritades imejat köögikappi tagasi tassida, läks see mul käes pooleks – ikka niiviisi, et tolmukott tuli välja. Magamistoas vaiba peal. Aga nojah. Positiivse külje pealt mainiksin jälle ära aia olemasolu – tõstsin erinevad tolmused osad ettevaatlikult kilekotti ning viisin aeda, kus sain kõik rahus ära puhastada ja kokku panna. Koti SEES mu arust mingit tolmu polnudki, kõik oli koti ümber… Ma viskasin sõna otseses mõttes pool kilekotitäit tolmu prügikasti. Vähemalt on need tänapäeva tolmuimejad nii lollikindlad, et isegi minusugune blond suudab selle pärast kogemata tükkideks võtmist kokku tagasi panna. Ja tõepoolest, tõmbas pärast puhastamist poole paremini kui enne…
Lõpetuseks kaustast leitud korteri plaan (aed on tervenisti meie oma, ülemise korruse korteri omanik ei ela üldse siin ja pole oma aiaosast huvitatud, tal pole sinna otsepääsugi).
Üldpindala kohta ei leidnud ma kaustast mingit infot, küll aga olid kirjas tubade ja köögi mõõdud, saate vast sellest mingit aimu. Ruumi on!
elutuba – 4,2×3,8m
magamistuba – 3,7x3m
köök – 3,8×2,8m
Nüüd tahab uni maha murda…