4.20
Ärkan selle peale, et kuulen last omaette rõõmsalt lalisemas. Lähemal uurimisel selgub, et ta on paduärkvel, ennast teki seest välja rabelenud ja vehib mõnuga kõiki jäsemeid igas suunas.
(Reeglina magab ta hommikul kuue-seitsmeni – sai vist aru, et täna hommikul on varasem äratus ning tavalisel ajal ärgates ei saakski mind ekstra üles ajada)
4.24
No OMETI said aru, et ma tahan sinu kaissu ja tissi!
6.45
Väike tüdruk ja suur voodi
Pärnu ööd: Plikal pole siin voodit, seega magab toa nurgas võimlemismati peal. Kuniks oma lambanahk ja tekk on olemas, magab see plika küll kõikjal 🙂
Ma olen Plika sünnist saati juurelnud probleemi kallal, millele pole siiani optimaalset lahendust leidnud.
Teatavasti elavad nii minu kui Mehe vanemad (ja Mehe mõlemad õed) Pärnus. Miskipärast on aga nii kujunenud, et me ööbime alati minu ema juures. Okei, algul oli see lihtsalt sellepärast, et Mehe ema juures polnud ruumi 🙂 Nüüd aga oleks küll, seal on suisa vaba tuba.
Ometigi oleme me ikka siin ja seda väga lihtsal põhjusel: Mehe vanemate juures suitsetatakse. Küll köögi akna peal, aga uksed on kõik lahti ja minu kui äärmiselt suitsuhaisu suhtes tundliku persooni jaoks haiseb ikka igal pool.
Kui enne lapse sündi käisin Mehega ikka külas kaasas, siis nüüd ei taha ma arusaadavatel põhjustel enam üldse minna – ise võin ju ebameeldivast haisust seltskonna nimel üle olla (sellega harjub peaaegu et ära, ainult välja minnes on jube lehk küljes), aga oma last ometigi sinna sisse viia ei taha.
Siiani on olnud lahenduseks see, et korraldame kohtumisi Mehe perekonnaga peamiselt tema vanaema juures – seal ei suitsetata. Täna aga pidasid Mehe ema ja õde ema pool oma sünnipäevi ning ma lasin Mehel end ära rääkida ja läksime lapsega ka viisakusvisiidile.
Külaskäik venis plaanitud tunnist paari-kolme tunni pikkuseks, Mees jäi nagunii õhtuni. Aga mina tulin ära ja olin enda peale täitsa vihane. Koju jõudes rändasid kõik minu ja lapse riided aluspesust turvatooli ja lambanahani rõdule tuulduma, ise läksin otseteed duši alla. Lambanahk haiseb siiani, see on ju nii paks…
No ja nüüd ma olengi nõutu. Ma nii tahaks käia igal pool (koos lapsega) ja suhelda ja… Toredad inimesed on, ma hea meelega teeks seda. Aga see suitsetamine, ma lihtsalt ei kannata seda ja ongi kõik. Minu jaoks on pärastine suitsu järele haisemine niivõrd ebameeldiv ja… Eelkõige ikkagi laps! Ma ei taha, et minu laps peaks viibima kohtades, kus suitsetatakse.
Ometigi tahaksin (ja oleks ju normaalne), et laps saaks suhelda normaalselt ja pidevalt mõlema vanema perekonnaga. Hetkel aga ei taha ma teda viia ei Mehe ema ega ühe õe juurde, kes ka suitsetab. Teine õde ei suitseta, tema mees küll – nende kodus vist sees ei suitsetata (olen seal mitu korda käinud, aga viimane kord oli piisavalt ammu, ei mäleta – samas, kui oleks suitsetatud, oleks vast ebameeldiv emotsioon meeles).
Kurb on, noh. Kurb on, et laps ei saa oma isa pereliikmete kodudes käia, kurb on, et mina ei saa seal enam seepärast käia – ikka olen ju lapsega koos. Aga ma tean, et nad ei lõpetaks toas suitsetamist sellepärast, et laps on külla tulemas (me pole küll otseselt seda palunud, aga juttu on sellest olnud küll, et ma ei taha last suitsuhaisu sisse tuua – pealegi tuleks korterit, kus muidu pidevalt suitsetatakse, nagunii ma ei tea kui kaua tuulutada, see oleks ikka paras ettevõtmine) – kõik teised lapsed käivad seal kogu aeg, ühene ja kaheksane (või seitse või üheksa, ma täpselt ei mäleta, irw). Kõik on harjunud…
Aga minule hakkab vastu. Mul on suitsetamise suhtes lihtsalt nulltolerants. Ise kannatan veel vahel seltskonna pärast välja, aga koos lapsega lihtsalt ei lähe – see tänane jäi viimaseks korraks.
Ega polegi vist muud teha, kui rohkem Mehe vanaema külastada ja teisi ka sinna kutsuda. Aga nukker ikkagi.
Miks pagana päralt küll inimesed suitsetama peavad, ah?
Parim paik hommikusöögiks on ometi keset köögilauda!
Leidlikke näiteid lapsele improviseeritud lõbustusatraktsioonidest ehk turvahäll, mis on ukseauku kiigeks riputatud…
…ja minu hommikumantel, mille Mees ukselingi ja riidekapi ukse vahele seotud nöörile riputas – lapsel oli hirmus põnev selle äärt kätega sudida.
Alguses tundus küll, et on ilgelt nõme, aga…
Kontaktide akna saab layouti alt vanaga suhteliselt sarnaseks muuta, kõik üleliigsed tilulilud ja peened uuendused annab maha võtta. Mida muuta ei saa, sellega harjub väga kiiresti ära.
Kui mõlemal vestlejal on olemas uus MSN, ei pea fotode näitamiseks neid enam reaalselt alla laadima. Need ilmuvad üpris suurelt vestlusaknasse ja siis saab ise valida, kas vaatad niisama või salvestad endale ka. Kuna ma pooltel juhtudel tahan fotosid lihtsalt näidata, ilma et teisel inimesel oleks vaja neid faile endale saada, hoiab see tohutult aega kokku.
Miskipärast tuli mul selle uue versiooniga läbi MSNi saadetud failidele automaatne nendepoolne viirusetõrje peale, mis ilgelt aega võttis, aga selle sai õnneks maha võtta. Hiljem XP-ga läpakas MSNi uuendades seda tõrjet ei tulnud – võib-olla on mingi Vista teema siis. Igal juhul saab maha võtta.
Uus MSN lubab olla korraga sisse logitud mitmest arvutist – ei ole enam nii, et kui näiteks lauaarvutist sees olles läpakakaane lahti teed ja MSN automaatselt sisse logib, siis teisest samal ajal kohe välja lähed. Mulle meeldib.
Messenger plus uuendas ennast ka lõpuks ära – ma juba tükk aega ootasin. Ma salvestan nimelt sellega oma vestlusi – seal saab parooli alla panna. Parool on vajalik, sest eales ei tea, kes mu arvutisse sattuda võib, salvestamine üldiselt on vajalik selleks, et hiljem on hea mingit infot järele vaadata, ei pea seda kuskile eraldi kirjutama. Ja otsida saab kergesti absoluutselt kõigi chat logide sisust, ei pea neid ühekaupa lahti tegema. Ühesõnaga Messenger Plusi salvestamise võimalused on palju funktsionaalsemad kui MSNil endal.
Lisaks võimaldab see jutuaknasse tavalisest mitu korda pikemat teksti kirjutada (millegi pikema kopeerimisel näiteks tuleb kasuks), away olekule personaalne teade külge panna (kus sa oled, millal tagasi tuled jne) ja muidugi neid haigeid hääli saata 😀
Salvestamisest ja pika teksti kirjutamisest tundsin kohe häirivalt puudust – mitu korda oleks vaja olnud mingist vestlusest hiljem infot üle lugeda, mitu korda pidin pikemat juttu kopeerides seda paari lause kaupa tegema, sest rohkem ei mahtunud.
Nüüd avastasin veel, et Plus võimaldab kuidagi nii teha, et saad oma teisi e-maile ka MSNi kaudu lugeda ning ta viskab teavitusi ette, kui meilid tulevad – ülimalt tervitatav nähtus. See käis kuidagi pop3 vms kaudu (ausõna, ma ei tea sest teemast suurt miskit) – kui saaks oma Hoti ametliku aadressi kirjad ka MSNist välja hüppama panna, oleks ülikõva – ma unustan muidu alati seda meili kontrollida. Eks ma homme uuri täpsemalt.
Näe, lõpuks läks hoopis Msg Plusi kiitmiseks kätte ära 🙂 Siinkohal oleks kindlasti kohane hoiatus, et ärge JUMALA EEST seda sponsorprogrammi installige, seal saab täiesti no, I refuse to give my support valida – muidu on teil arvuti hiljem p*ska täis.
Aga ilma sponsorita on see tore väike asjalik progejupike, mis teeb elu mugavamaks ja lõbusamaks.
Mul on tunne, et uuel MSNil on veel mingi hea asi, mille ma hetkel lihtsalt kirja panna unustasin. Kui kunagi hiljem meelde tuleb, siis täiendan. Igatahes – ma juba täitsa soovitan!