Kevad?
February 2009
Külastuspäev
Kõigepealt tuli Pips ja kui tema paari tunni pärast Otepää poole liikuma hakkas, jõudis just Marko kohale. Sai ilusat kohvi tehtud ja juttu räägitud… Ja Plika sai omale kollased vannipardid 😀 Needsamad, mida ma paar kuud tagasi igatsevalt vaatasin, aga ostmata jätsin, kuna raha oli vähe ja Plika toona veel nagunii mänguasjadest ei huvitunud. Nii et igati naelapea pihta kink 🙂 Markol on õigus – vannipardid on klassika, mis peab iga lapse vannis olema!
Muig
Awesome, you’re using Google Chrome! Don’t forget to feed it donuts!
Mõned kliendikaardid mulle meeldivad
Maxima oma näiteks. Ei saa ma sinna miskit parata, aga enamik asju on selles poes kõige odavama hinnaga, nii et püüame seal ikka suurematel ostutrettidel käia.
Üleeile ostsime 20 krooni eest kaardi ja teenisime selle hinna kohe esimese ostuga tasa – kõik pabertaskurätid, WC- ja majapidamispaber olid sellega -20% – ja meil oli just kõik otsa saamas/saanud. Maximas on neil nagunii kõige odavamad hinnad, nüüd siis veel see soodustus otsa.
See on tegelikult täitsa omaette teema, mida olen mõelnud varemgi tõstatada – meil kulub igasugust paberit nagu sooja saia.
Esiteks on Mehel allergiline nohu, mis tähendab, et ta nuuskab 365 päeva aastas ma ei tea mitu korda päevas 😀 Pappkarpides salvrättidest juba loobusime, kui mulle ükskord kohale jõudis, et need on väikestes kilepakkides olevatest pabertaskurättidest pea poole kallimad (mis siis, et need pappkarbid on nii ilusad ja mugavad, niuks-niuks). Kõige ökom oleks kahtlemata kasutada riidest taskurätte, aga minule hakkab mõte sellest meeletust tatilappide pesemisest väga vastu, niisiis vabandan ennast hügieenipõhjustega välja.
Lapse ila pühime küll nii palju kui võimalik riidelappidega, mida siis lihtsalt peseme – need on meil heast kiiresti kuivavast materjalist ka, vanaema kinkis. Aga vahel pole lappi käepärast või oleme unustanud välja kaasa võtta, siis lähevad ikka pabertaskurätid või majapidamispaber käiku.
Majapidamispaberita ma köögis hakkama saada ei oska – lauda pühin muidugi lapiga, põrandat ka, aga nõudelt enne pesemist suurema sodi eemaldamiseks, eriti kui tegu on millegi rasvasega, ei kisu nagu riidelappi kasutama.
Ja tualettpaber on viimasel ajal lihtsalt üüratult kallis – olen paari säästupaberit ka katsetanud, aga need on ikka tõsiselt vastikud ja karedad, mõne koha pealt ma järeleandmisi ei tee. Nii ma siis vaatan lihtsalt sooduspakkumisi, aga üldiselt ma Grite toodangust midagi odavamat leidnud pole – Maximas maksab nende tualettpaber 14.90 ja majapidamispaber 13.50 (huvitav, et kahe rulli neljaks lõikamine siis nii kulukas on, et hinnale 1.40 otsa pandud).
Säästukasse pole tegelikult senini jõudnud – seal oli vanasti hea odav tualettpaber, nii 6 kr pakk (siis sai teistest poodidest vist küll ka 8 kr eest, olid ajad 🙂 ), kusjuures täiesti kasutatav ka – tea, kas sealt saaks siis ehk soodsamalt? Või veel kuskilt kolmandalt kohast, millele ma mõeldagi ei oska?
Praegu plaanin aga Maximast veel rohkem varusid soetada, kuniks allahindlus veel kehtib – seda kraami kulub ju ikka… Virsikumahla on nagunii juurde vaja, ainult 9.90 maksab 😛
Kevadeigatsus
Nagu te olete tähele pannud, pole ma viimasel ajal niisama eluolust suuremat kirjutanud. Asi on lihtsalt sellest, et mul on talvest täiega kopp ees ja kogu see hall olemine mõjub sutsu rõhuvalt.
Vahepeal paistis päikest nagu rohkem ja energiat oli üleüldiselt rohkem… Suuri positiivseid asju oli ka rohkem (vanemahüvitis, suurpuhastus jne). Nüüdseks on jälle hall argipäev ja kuigi ma püüdlikult rutiinist kinni pean, üritan võrdlemisi tubli olla ja kõike korras hoida, siis tunnen, et ma ei tee seda enam niivõrd hingega kui kohusetundest. Kohusetundest pole aga asju üldsegi nii hea teha, seda särtsu ja rõõmu lihtsalt pole. Parem muidugi, kui üldse tegemata jätta 😛
Tuleks see kevad juba rutem! Ma olen täiesti kindel, et kui päike paistaks, linnud laulaks ja kõik läheks jälle roheliseks, oleks ka minul energiat ja head tuju poole rohkem. Praegu aga on jälle ligi hiilinud see pohhuism, mis paneb soovima, et mul poleks ühtki kohustust, et ma võiks päevade kaupa tugitoolis istuda ja arvutiekraani vahtida, mitte – oh õudu – lapsega väljas jalutada või koristada või… Eks ma ikka jõudumööda teen seda kõike.
Et positiivsema noodiga lõpetada – käisime täna õhtul esimeses leeritunnis (mis tegelikult oli küll juba kolmas). Ja ainult süvenes see tunne, et oleme õiges kohas ja teeme õiget asja – mõnus väike seltskond ja tore õpetaja.
Paar eile tehtud pilti leidsin ka veel, kuidas siis ilma illustratsioonideta saab.
Algselt keset tekki pandud Plika nihverdas ennast ühes kaarega poolenisti põrandale:
Ehh, magama nüüd. Loodetavasti on unenäod kevadised ja päikselised 🙂