Ma olen viimasel ajal tihti mõelnud, kuidas ma igatsen taga Londoni ühistransporti ja pikki vahemaid. Kõige oma tüütuse juures oli neil ka üks oluline pluss – see oli segamatu aeg lugemiseks.
Ma armastan lugemist. Mul on kodus hetkel paarkümmend läbilugemata raamatut. Ja AEGA iseenesest ka oleks. Paraku olen ma lihtsalt ära harjunud kõik oma vaba aja arvutis veetma – kas siis netis või mõnd sarja-filmi vaadates. Halb harjumus, tean isegi. Eks ma ju tegelen lapsega ja koristan ja käin väljas ka, aga siiski – vaba aega on piisavalt. See on mu enda prioriteetide küsimus, kuidas ma selle veedan, süüdistada pole kedagi.
Seega ootangi pikisilmi kevadet – et lapsega välja minek poleks enam tüütu kohustus, vaid puhas nauding. Ma lihtsalt läheks kärutaks Toomele, istuks maha ja LOEKS.
Jaa, see kevad võiks juba tulla 🙂
mul on täpselt sama probleem! ainsa vahega, et ple last, kellega isegi kevadel toomemäele lugema minna…
Tule külla, laenan sulle last – võid temaga Toomele minna ja raamatut lugeda, et ma saaks rahus kodus arvutis istuda. IRW.
hahahaa… davai!