…kas ratsionaalne optimist või optimistlik ratsionalist?
Ikka seda esimest vist. Mille muu kui optimismi arvele kirjutada mu igikestev ja naiivne usk inimkonna üldisesse headusesse? See lööb küll aeg-ajalt kõikuma, aga taastub (liiga?) kiiresti.
Kõige oma optimismi juures tahaks ma loota, et olen siiski piisavalt praktiline. No ja selle pessimismikuradikese, mis minusse aeg-ajalt poeb, võiks ju ka patta visata…
Taolised eksistentsiaalsed küsimused on sügavaim filosoofia, mis te siit blogist leida võite 😛