Apr 072009
 

Kirjutasin eelmisesse postitusse juba hirmus palju, aga ikka keerleb sadu mõtteid peas ja pean vist veel miskit kirja panema. Osaliselt tekkisid need (uued) mõtted nüüd veel ka sellepärast, et Eva-Liisa küsis, kas midagi jäi selgusetuks või puudu.

Esiteks sellest Eesti ökoloogilisest jalajäljest ja hirmsast üheksandast kohast. Ma enne ei jõudnud suuremat teemasse süveneda, nüüd lugesin natuke Postimehe artikli kommentaare ja… Minu esialgne reaktsioon tundub olevat õige: no ei saa ju päris nii olla! Ei saa olla päris nii, et väike Eesti on selline ökokoletis. Ma ei tahaks uskuda. Ja ausalt öeldes olen praegu liiga väsinud, et seda teemat rohkem lahti mõtestada või Postimehe kommentaare põhjalikumalt tudeerida. Teadjamad, kes mu blogi loevad (ka sina, Eva-Liisa) – kommenteerige julgelt. Mida teie sellest üheksandast kohast arvate? Millest see nii kõrge tuleb? Kas on vigased andmed või mõni saatuslik näitaja (põlevkivi vms, no ma tõesti ei tea, ma olen niii väsinud, ei suuda praegu mõelda)?

Teiseks mahetoidust Eesti kaubanduses. Sain koolitusel teada, et Selverites, Rimis ja Kaubamajas (ma räägin siin Tartu võtmes ja siin leiduvate poodide põhjal) märgistavad rohelise liikumise vabatahtlikud mahetoodete hinnasilte roheliste kleepsudega. Ja et neid tooteid on terve poe tootevaliku peale kokku… 40-80 tk! Laiali pillutud kogu muu sortimendi sekka. Okei, välja arvatud Kaubamajas, seal on oma maheriiul, aga sealgi on osad asjad mööda poodi laiali.

Ja no ma ei saa üle ega ümber sellest, et selline lahendus on nõrk – väga nõrk. Ma olen täiesti kindel, et eestlaste hulgas on tohutu suur hulk potentsiaalseid mahekaubanduse tarbijaid. Kui need kaubad oleks nähtaval kohal ja selgesti eristatud, siis oleks ostjaid palju-palju rohkem. Praegu peab neid tavakauba hulgast tikutulega taga otsima, aga seda viitsivadki teha ainult erilised ökooptimistid ja -aktivistid. Mina, pean tunnistama, ainult natukene – aga ma üritan ennast parandada.

Ja tõsi on see, et kui mahekaup ei hakka silma, siis seda nii palju ei osteta, mistõttu poed vaatavad, et nõudlust pole ja ei telli ka suuremat sortimenti.

Mis oleks parim lahendus? Mina pakkusin kõige lihtsama variandina välja, et need rohelised vabatahtlikud-aktivistid võiksid panna kuskile internetti välja nimekirja erinevates Eesti kaubanduskettides leiduvatest mahetoodetest, mida siis teaks konkreetsesse poodi otsima minna. Sest kuni ma isegi ei TEA, mis tooteid täpselt mis poes olla võiks, seni ma tõepoolest ei viitsi neid kaheksatkümmet nimetust mahetoodet üles otsima minna. Tea, mitu päeva selleks kuluks…?

Aga kui mul oleks nimekiri, millest näpuga järge ajada, et Selveris on olemas see, see ja see, siis ma kirjutaks need üles ja läheks otsiks küll. Kui ei leiaks, küsiks saalitöötajalt, konkreetse soovi puhul teaks ta ju aidata.

No see lahendus teeks meie, praeguste optimistide-tulevaste aktivistide elu tunduvalt kergemaks ja oleks hea algus, aga…

Need mugavad rikkad, kes põhimõtteliselt kulutaks hea meelega mahetoodetele, aga ei viitsi üldse otsida? Nende püüdmiseks peaks ikkagi tooteid nähtavamalt eksponeerima. Igas poes võiks olla mahetoodetele eraldi nurk. Ja seal võiks olla KÕIK tooted. Uhh, ma ei tea, ehk peaks need tooted kohe kahes kohas olema – nii mahetoodete riiulis kui erinevate tootegruppide hulgas. Või kui ka isegi ainult teiste hulgas, siis märgistus, eristus! Kui need poed vaevuks ise rohkem mahetoitu propageerida ja rõhutada, küll siis ostetaks.

Ja tõsi on ka see, et kõige parem olekski ilmselt osta “oma talunikult” – mis tuletab meelde, et ma pean Kajale uue meili saatma, sest mu eelmine pea kaks kuud tagasi saadetud palve listi lisamiseks jäi vist kahe silma vahele (või saatsin ma selle teist korda valele aadressile, see k-de arv ajab mind segadusse). Aga oma talunik on siiski ka rohkem ökooptimistide teema ja enamik nendest potentsiaalsetest mugavatest mahetoidu tarbijatest selleni ilmselt ei jõuaks. Nemad ostaks ikkagi supermarketist. Siis, kui keegi neile seal nähtaval kohal selgeks teeks, et mahe on kasulik nende tervisele, lastele, Eesti majandusele ja kõigele muule :)

Selles mõttes oli Londonis elades ikka tunduvalt lihtsam – poed on organic tooteid täis. osta ainult!

EDIT: Iiris juhtis oma kommentaaris ka kohe tähelepanu sellele, mida eile isegi mõtlesin, aga olin liiga väsinud, et kirja panna: UK miinus on jällegi see, et paljud mahetooted on välismaised ja mahe Mehhikost pärit sibul EI ole see, mida üks õige UK roheline ostaks, eks.

Üks asi veel – räägiti, et Maximad selles roheliste kampaanias ei osale, aga seal pidavat olema suht palju Leedu jms mahetooteid. Peaks äkki Leedu mahetoodete märgistusi uurima? Sest kui mingit asja Eestis ei toodeta, siis ostaks ma küll pigem Maximast Leedu mahetooteid kui kuskilt mujalt tavalisi – hinnavahe poleks tõenäoliselt ka väga suur, Maxima on ju odav :) Aga kas ma ka reaalselt viitsin neid Leedu märgistusi uurida? Kahtlane :P Midagi Eva-Liisa või mõne teise roheaktivisti jaoks.

  6 Responses to “Veel ökomõtteid”

  1. Ma ei ole küll spetsialist, aga arvan, et üks asi, mis Eesti jalajälje suureks ajab, on põlevkivi (see on kohutavalt ebaefektiivne – põletatakse mishirmus, aga energiat saab sealt vähe, samas sodi tohutult). Mingil määral võib seda suurendada ka ahjukütte populaarsus – paljud “välismaa” arvutused peavad seda väga ebaökoks tegevuseks, samas Eestis, kus metsa on enam kui pool territooriumist, ja suits/tahm/tuhk enamasti üsna “puhas”, see päris nii pole. Kui lisada veel väidetav eestlaste autolembus ja individualism (mina sõidan oma autoga, sina sõida oma autoga), siis hakkabki kogunema…

    Keegi päris asjatundja võiks mo mõtteid ka kommenteerida muidugi, sest ma nii kõhutunde põhjal pakun.

  2. Inglismaa puhul palun mitte ära unustada, et suur hulk on väljamaa mahetooteid. Mehhiko mahesibul, Kanada mahesalat jne jne… Et päris Inglise enda toodetud asju on oluliselt vähem. ja noh, nagu sa ise kunagi ütlesid, pigem kodumaine kahtlase väärtusega, kui välismaine paduöko….

  3. põlevkivi jah. maailmale väga ei meeldi, et eesti põlevkivi kasutab. kui selle halva kombe maha jätaks, siis parandaks eesti tabelis oma kohta ikka kohe väga jõudsalt.
    põlevkivi pole kindlasti kohe hea ja loodussäästlik energiaallikas, aga olen seda pingerida varemgi näinud ja minu arust on eesti tabelis ebaõiglaselt esirinnas. sest kes on tegelikult baltimaade ja läänemere suurim reostaja? ikka need va kiluvargad…

  4. Muide, mahelambakasvataja lapsena ütleksin – olles suvede kaupa ratsutanud mööda maheheina- ja karjamaadest ja võrrelnud neid paljalt visuaali põhjal mittemahe-põllumaaga – kamoon, millest me räägime?! Kas peaks arvama, et see, mida sööb lehm või see, mis on leiva sees, on ühelgi kombel parem E-dest?! Pestitsiidid, taimekaitsevahendid, mürgid, väetised jne on nii hullud, et Eesti põllud ja heinamaad näevad välja nagu arvutisimulatsioonid. Säh sulle mitteökokoletist. Tulge maale ja vaadake – hakkab küll õudne.

  5. Maximas on sageli ka selline eraldi riiul kus on mahekaupa (mõningad moosid ja konserveeritud köögiviljad). Ja jahude riiulis on ka terve rida leedu mahejahusid, tange, mannat jms. Muud eriti pole…

  6. Mul on nagu kusagilt meeles, et seal jalajälje juures arvestatakse küll jah ahjukütet, aga arvestatakse ilma siibrita ahje, kaminaid nagu need paljudes kohtades kombeks on. Meie siibriga asi on ökom iga kell :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.