Ristilaps

Tänane päev oli nii ilus ja kõik kukkus nii hästi välja, et suisa rõõm kohe.

Aga lugu algas tegelikult juba eile õhtul, kui Vaska siia jõudis.

Kõigepealt saadeti päev ära, nagu igal õhtul. Siis läks Plika tuttu.

Vaska käis päikeseloojangus aeda pildistamas:

Ja Meest, kes oli lõpuks vikati ära parandanud ja hilisõhtuni niitis ning riisus, sest aed pidi külaliste tulekuks ikka korda saama. Etteruttavalt võib ära öelda. et väljas oli liiga märg, seega grillimisplaanid ei teostunud ning aias ei käinud keegi 😛

Salat oli plaanis küll õhtul valmis teha, aga mõtteks see jäigi. Selle asemel tegime süüa, jõime siidrit, rääkisime Vaska USA-seiklustest ja minu pulmaplaanidest ning saime magama alles peale ühte. Plika aitas üldisele elevusele omalt poolt kaasa sellega, et oksendas ülielegantselt meie voodisse kogu oma mao sisu (süüdistan vähest krooksumist ja liigset nihverdamist), nii et pidin voodipesu vahetama ja kattemadratsi ära võtma. Vähemalt oli sellest reaalne kasu – rikutud said ainult lina ja madratsi ümbris (mõlemad pestavad), kattemadratsi sisu ja suur madrats jäid puutumata.

Täna hommikul nägi meie elamine välja, nagu sellest oleks kaos üle käinud. Õnneks jõudis Mehe perekond suhteliselt varakult kohale, nii et Mehe, tema ema ja Vaska ühendjõudude tulemusel sai salat peaaegu valmis ja kõik vajalik tehtud.

Lapsed lõbutsesid samal ajal madratsirulli sees ronides:

Kirikusse jõudsid ristiemad varem kui meie, hiljaks me õnneks ei jäänud. Ahhaa, ristivanemad, aga miks just nemad, on mult küsitud. Pärast mõningat mõtlemist jõudsime järeldusele, et ei ole mõtet kedagi sellepärast spetsiaalselt leeri saatma hakata, seega valisime oma sõprusringkonnast inimesed, kes olid juba leeritatud-ristitud ning ühtlasi ka Plikaga head sõbrad. Sestap oli valik lihtne ja ainuvõimalik – Kessu ja Haide 🙂

Ristimistalitus ise oli mõnusalt väike ja tore ja pühalik… Ja üleüldse on ikka ütlemata hea meel, et me just Maarja kirikusse sattusime, seal on tõeliselt mõnus ja hea tunne.

Plika, kes polnud suure inimsumma tõttu silmatäitki maganud, pidas terve talituse aja ilusti vastu (jutustas küll omas keeles nii, et kirikuõpetaja pidi teda kohati üle rääkima) ning vajus magama niipea, kui saalist välja astusime:

Siis läksime tagasi koju, kus Plika magusasti edasi magas, sel ajal kui Mehe perekond aitas tal salatitega ühele poole saada ja minu ema muid vajalikke asju toimetas, nii et mina sain lihtsalt valges kleidis ringi hõljuda, et täiesti kasutu ja ilus olla 😛

Vaska, kel olid vahepeal omad käigud, jõudis ka meile tagasi, pildistas veel lilli ja loomi ja inimesi:

Ja siis me tegime koos pilti. Et kontrasti suurendada, panin kontsad ka alla 😛

Selleks ajaks, kui pidulaud valmis, otsustas ka Plika üles ärgata:

Muuseas avastas ta eile raamaturiiulid ja on nüüd suur kirjandushuviline:

Lõbu oli laialt, sest kõik tegelesid temaga:

Vanaema sussi oli niiii hea näppida:

Ja vanaisaga oli lihtsalt hea mängida:

Nii et kõik kukkus paremini välja, kui oleks osanud lootagi ja tõeliselt tore päev oli 🙂

Plika sai muuseas igasugu vahvaid kinke, aga ma ei jõua neid praegu pildistama hakata, sest läheme sõitu – Piia tähistab maal hommikust saati oma värsket kõrgharitust ja me tahaks ka lõpuks natukeseks sinna jõuda.

3 thoughts on “Ristilaps”

  1. ma mõtlesin just ükspäev riiuleid korrastades, et ma olen ilmselt ainus inimene maailmas, kes on OSTNUD endale surematu noorsoosarja “Internaat Genfi järve ääres”. aga näe 🙂 ja sul on francine pascal ka!

  2. Jaa, ma ostsin need keska ajal 15 krooniga soodusmüügist vms 😀 Pascali eest maksin küll osaliselt täishinda ka, Sweet Valley High sari oli kunagi mu suur lemmik.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top