September 2009 – Page 7

Kas tõesti?

08/09/2009 / igapäevaelu / Leave a Comment

Kas ma tõesti võingi istuda rahulikult arvuti taha, nii et midagi pole vaja teha ja keegi ei karju…

Ei, tegelikult läks tänane päev võrreldes eilsega tunduvalt paremini. Ei olnud just seda positiivset energialaksu, mis oleks pannud kärmelt koristama, aga Plika sai päeva jooksul endaga suuremalt jaolt ise hakkama ning minul õnnestus muude mõtete mõlgutamise kõrvalt siin ja seal tasapisi nokitsedes enamik jamast siiski ära kraamida. Köök suht-koht läigib jälle, toad on täitsa rahuldavas korras, no vannitoas oleks veel üht-teist teha, sest tahaks tagasi seda silmipimestavat puhtust, mida ennist nii püüdlikult hoidsin, samas on sealgi esimesel vaatlusel kõik jonksus.

Isegi pesu jõudsin pesta ja saiavormi teha. Nojah, nüüd tuli meelde, et tahtsin lapsega koos veel poest läbi käia, sest piim on otsas, aga…

Kui Mees seitsme paiku tööle läks, muutus Plika meeletult virilaks – lihtsalt nuttis ega jäänud enam vait. Sain läbi häda saiavormi ahju (tegemine oli juba pooleli, pidin ära lõpetama), siis tuli meelde, et pesumasin lõpetas tükk aega tagasi ja pesu tuleks kuivama panna, siis veetsin närvesööva veerandtunni ühtaegu Plikat rahustades ja pesu riputades, siis pidin poolhüsteerilisel lapsel mähet vahetama ja ööriideid selga panema, siis tissi andma ja nüüd lõpuks ometi on rahu majas. Ainult et poes jäigi käimata. Ja saiavorm ootab. Ja piima pole tilkagi.

Ahjaa, ja üheksast peame me Püssikas olema, läheme bändiga kokku saama ja läbi rääkima. KOOS Plikaga, jajah. Panen talle jaki selga ja teki peale ja loodan, et ehk ei ole seal nii meeletu lärm, ehk magab kärus edasi. Elav muusika ei hakka igal juhul enne, kui meie läinud oleme, sest nii kaua on bänd kinni 😛

Eks me näe, kuidas see kõik välja kukub…

Ja tort on tellitud

08/09/2009 / pulmad / 4 Comments

Käisin täna Tartu Kutseõppekeskuses üksiasju läbi rääkimas ja saime kõiges kokkuleppele. Kilohind tuleb umbes 200 kr.

Lugesin nüüd uuesti ühe põhjaliku torditeema läbi ja mõtlen, kas oleks pidanud hoopis ka üritama Pere Leiva tegijat kodusele tööle ahvatlema… Aga suurt vahet vast pole 🙂 Ma muidu vaatasin kõigi Tartu tegijate lehti küll, aga kuna Pere Leivast ja Astrist jäi mulje, nagu nad ei teeks üldse erisoovide järgi, vaid ainult selliseid, mis neil tootevalikus olemas (ega meil tegelikult mingeid väga erilisi soove polnudki, tuleb klassikaline korrustega tort, lihtsalt tahtsime korruseid kahe erineva maitsega), siis ei hakanud üldse küsimagi. Tort.ee lehelt oleks saanud vist küll kõike, milleks aga soovi on, lihtsalt ei pakkunud pinget saata Meest vene keelt praktiseerima (lugesin kunagi kuskilt foorumist, et eesti keelest nad eriti aru ei saa) ja hind oleks ka nagunii kallim olnud.

Väga toredad inimesed olid kutseõppekeskuses, sai kõik ilusti räägitud ja läbi arutatud. Mina olen väga rahul. Isegi noorpaari kujuke oli neil olemas, mis tordi otsa läheb. Kui seda hiljem telefonis Mehele mainisin, küsis too murelikult, kas kuju nägi ikka normaalne välja, et tema on väga inetuid näinud. Ei olnud vist jah midagi erilist, aga inetu ka mitte ja mul, pean tunnistama, on sellistest detailidest suhteliselt ükskõik – mõtlesin lihtsalt, et tavaliselt ju on kujuke, las siis olla meil ka. Mäletate, ma olen see, kes ei kaunista ei saali ega kirikut, sest need on niigi ilusad ning panen auto peale lilleseade asemel valge roseti ja paelad, et raha kokku hoida. Milleks asja keeruliseks ajada, kui saab lihtsamini? 😛

Niru päev

07/09/2009 / igapäevaelu, pulmad, virin/urin / 4 Comments

Täna ei edenenud asjad kohe üldse mitte. Igal pool valitsev segadus tegi mind nii pahuraks, et mul polnud mitte mingit tahtmist seda koristama hakata. Liiga selgelt oli meeles see mõnus kord ja rutiin, mille vahepeal juba saavutasin. Aga siis tuli nädalavahetus, kus Mees oli kodus ja ema külas ning tegemist nii palju, et korda lihtsalt ei jõudnud hoida (teate ju küll – mida rohkem inimesi kodus on, seda kiiremini kõik sassi läheb).

Jõudsin ainult nõudehunniku ära pesta ja toast suurema läbu kokku korjata (mille laps küll kiiresti ja efektiivselt suuremalt jaolt taastas), aga kõik on ikka veel piisavalt sassis, et mind närvi ajada. Ja nii ma olengi terve päeva lihtsalt pahurdanud. Positiivset energialaksu oleks vaja, siis ma võtaks kätte ja koristaks kõik kärmelt ära.

Käisime fotograafiga rääkimas ja pulmaasju täpsustamas. Nagu te isegi arvata võite, pildistab meie pulmas ikka Andres Jalak 🙂

Sellega seoses – oskab keegi soovitada mõnd erilist ja jaburat kohta pildistamiseks? Sellist ebatraditsioonilist, nagu oleks olnud näiteks nüüdseks maha lammutatud lihakombinaat. Tahaks klassikaliste ilupiltide kõrval ka midagi põnevat ja ootamatut teha 😛

Riidemähkmendusest

07/09/2009 / lastekasvatus, öko, riidemähkmed, roheline lastekasvatus / 1 Comment

Birx uuris riidemähkmete kohta, teen siis kohe eraldi postituse, äkki keegi saab veel targemaks.

Ma tegelikult väga pikalt ei hakka heietama – teooriat saab foorumitest küllaga, näiteks siit, googeldades leiab kindlasti veel hirmpalju infot.

Toodete kohta – hirmsuur valik on näiteks Loodusperes – kui kohale minna, siis müüjad oskavad kindlasti ka kõike soovitada ja seletada, nad on seal väga jutukad ja abivalmid ning tunnevad oma kaupa. Bambino Mio tooteid müüakse näiteks Beebicenteris (Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel on Taevakarva Kutsu).

Ise kasutan põhiliselt Bambino Mio mähkmepükse, sest need on pissikindlad ja sellisest materjalist, mis ei lähe seest niiskeks.

Mähkmepükse õmblevad ka kaks toredat Tartu neiut Elen ja Anni (pilte näeb ja tellimiseks kontakti saab siit) – nendelt on mul ostetud kaks paari, ühed puuvillased, teised kiletöötlusega. Näevad hirmus vahvad välja, aga kuna on seest tavalise riidega, mis läheb niiskeks ning isegi kiletöötlusega püksid võivad natuke läbi anda, kasutan neid peamiselt varupükstena – ei viitsi lihtsalt nii palju pesta. Hinnad olid neil suvel 105-150 kr, olenevalt pükste materjalist (mida niiskuskindlamad, seda kallimad). Plussiks on kahtlemata see, et mida naturaalsem materjal, seda mõnusam ja tervislikum lapse pepule.

Sisudest on minu lemmikud õhukesest mähkmeriidest tehtud mähkmed – mul on mingisugused Lõunakeskusest ostetud vist Poola päritolu valged mähkmed, 15 kr/tk (Maiden, kas sa mäletad, kust poest need pärit on?) ja Eleni-Anni õmmeldud kollased karukestega mähkmed, vist oli 10 kr/tk. Kuivavad kiiresti, samas ei kaota liigselt kuju nagu tavalised kahekordsed marlid. Kirju mähkme pealt ei paista plekid ka välja, neid vahel ikka jääb – sapiseep on küll suureks abiks, aga alati ei õnnestu 100% puhtaks saada.

Ema õmbles mulle tavalisest apteegimarlist ka kümme mähet, aga see äärte õmblemine olevat paras nokitsemine ja need võtavad liiga kergesti liiga suvalist kuju. Kuivavad muidugi hirmkiiresti (tuule käes praktiliselt minutitega).

Bambino Mio originaalmähkmed imavad hästi ja neid on kergem voltida, aga kuivavad kauem ja on kallimad.

Flanellmähkmeid pole õnnestunud proovida. Elen ja Anni õmblevad neid ka (vist 20 kr/tk), aga kui ma ostmas käisin, polnud ühtki hetkel olemas. Peaks igal juhul veel paremini imama.

Ma rohkem ei kirjuta, foorumis olid nagunii kõik tarkused olemas 🙂 Igal juhul – kui ostmiseks läheb, siis proovige erinevaid ja vaadake, mis kõige paremini sobib. Ja võimalusel eelistage ikka eestimaist! 😉

Pulmakorralduslikke küsimusi

06/09/2009 / pulmad, rõõm / 5 Comments

Kas keegi oskab soovitada kurepesa Tartus või Tartu lähedal?

Kas keegi tahaks mulle laenata, kinkida või müüa heledat või punast vihmavarju, soovitavalt pitsiga?

Kas keegi oskaks soovitada võimalikult odavat viisi saada autokaunistus? Päris ilma nagu ei saa, autost võiks ju ikka näha olla, et see on pruutpaari oma, samas ei vaimusta mind üldsegi mõte maksta 700 krooni roosiseade eest (krt, pruudikimp tuleb ka poole odavam ja on samas kümme korda olulisem).

Kas keegi ütleks mulle, millise soengu ma teha võiksin? 😀 Mul on proovisoengu aeg ka kinni pandud, aga oleks ju parem, kui ma läheks sinna mingitegi ideedega. Suured lahtised lokid on vist minu ideaal, aga esiteks on mul selleks veel liiga lühikesed juuksed ja teiseks oleks sügise tujukaid ilmu arvestades ehk midagi kinnist kindlam – tuule käes võivad lokid sassi minna, vihmaga välja vajuda. Ehkki mul on küll kokkulepe, et sel päeval on soe ja päikesepaisteline ilm 😛 Aga jääb probleem, et mu juuksed pole lokkide jaoks piisavalt pikad.

Noh, tulistage 😛

Muusikalise poole pealt on mul suurepäraseid uudiseid. Esiteks saime täna edukalt lõpetatud läbirääkimised meie organisti ja Mehe sõbra Lauriga ning nüüd on kindel, et nood kaks lugu, mida peale klassikaliste Wagneri ja Mendelssohni tseremoonial kuulda tahame, mängitakse viiulil, tšellol ja klaveril (või orelil – laseme organistil endal otsustada, mis paremini kõlaks).

Teiseks leidsime lõpuks bändi 😀 Küsisin nõu ühest, teisest ja kolmandast kohast, mitmed sõbrad soovitasid ka, aga lõpuks leidsin ikkagi täitsa ise. Palju kiidetud ja soovitatud pulmabänd Sleepwalkers kolmeliikmelises koosseisus ja eelarve läks ainult sutike lõhki – nüüd on vähemalt süda rahul, sest nendega ei saa miskit valesti minna. Ja ei mingit sülti 😛 Okei, natuke kindlasti, päris ilma ka ei saa.

Oh, ma olen niii rahul. Süda on kohe hulka kergem jälle.

Laulatuse täpse kava panime ka täna paika ja rääkisime kõik vajalikud asjad läbi. Nii see värk vaikselt edeneb 🙂