Akadeemiline uitmõte

Kuna ma olen lugenud viimasel ajal mitmeid blogisid, kus on muuhulgas olnud juttu ka ülikooliõpingutest ja sellega kaasnevast, rääkinud mitmete sessi “nautivate” magistrantidega ning kuna mul on liiga hästi meeles oma ülikooliaegsed piinad, tekkis üks küsimus.

Kui palju teadust saab tegelikult tehtud nii, et inimene, kes seda teeb, ka TEAB, mida ta täpselt teeb? Liiga palju olen kuulnud arvututest erinevatest allikatest, kuidas läbi häda (ja näiteks alkoholi abiga) on kokku keeratud miskine keeruline jama, millest ise üldse aru ei saa, aga mida kõrgemad ja tähtsamad hullunult kiidavad.

Et teoreetiliselt peaks hakkama mingist hetkest ju kõigest ARU ka saama?

4 thoughts on “Akadeemiline uitmõte”

  1. Ma saan alati aru, millest ma kirjutan. Kui mingi kohustuslik kirjutamine on, siis alguses ehk mitte, aga kui ma lõpuks asja valmis saan (alkoholi abiga või mitte), siis on täitsa selge pilt, mida, miks ja kellele ma öelda tahtsin.
    Teaduse tegemine on tegelikult äge!
    (ja mul – usu või ei – on bibliograafia koos. 29 nimetust. nüüd siis valima, lugema ja analüüsima. tark tunne hakkab tekkima!)

  2. Pigem see arusaamine hakkab tekkima magistriõpingute perioodil. Siis on rohkem valikuvõimalusi kasvõi igasuguste tööde teemavalikute osas, õppejõud suhtuvad sinusse kui inimesse jne.
    Baka ajal on suht ette öeldud, ükskõik, kas siis otse või kaudselt, mida sa kirjutama ja järeldama pead. Ja siis kulubki see alkohol ära, et aru saada, kuidas õppejõu arvamusega nõus olla.

  3. vaidleks vastu selle bakaõppe suhtes! vähemalt mul olid väga ägedad õppejõud, kes küll midagi peale ei surunud, vaid lasid ja julgustasid meid ise mõtlema. ma õppisin bakaõppes muidugi 4+2 järgi ka. võib olla nüüd 3+2 süsteemis on see lugu erinev.

  4. Minul tulevad selguse ja arusaamise hetked siis, kui kolmene ja viiene unemaale vajuvad. Kõik see värk, millesse ma möllu sees süveneda püüan, läbi miljoni küsimuse ja abipalve, saab peale üheksat õhtul äkki selgeks kui seebivesi 🙂 See on umbes nagu matkal võetaks poole tee pealt 30-kilone kott seljast ära, selline tunne on nagu tiivad kasvavad selga ja jalad kõnnivad ise :))
    Mari (5 eksamit tehtud, kolm veel ees)

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top