Küünte lakkimine on nagu jalgrattasõit

[ettevaatust, tibijutt 😛 ]

Kunagi keskkooli ja ülikooli ajal olin ma kõva küüntelakkija. Aga siis tuli tööinimese raske põli – ja kui sul on vaja iga päev arvutuid kaubakaste lahti kakkuda või sada korda päevas piimavahustamise kannude ja lappidega vee all lobistada, siis jääb selline hobi paraku tagaplaanile. Oleks ma kontoritibi olnud, oleks muidugi hoopis teine asi 😛

Igatahes… Viimased viis aastat on mu sõrmeküünte lakkimise sagedus olnud ehk korra poole aasta jooksul (sest no varbaküüned on lahtise kinga perioodil alati punased). Viimati näiteks olid mul küüned lakitud pulmas ja sedagi tegi Kats.

Aga kuidagiviisi juhtus nii, et mu küüned kasvasid kogemata üpris pikaks (võib-olla on selles oma osa küüneõlil, mille kunagi ostsin ja otsustasin nüüd lõpuks ära kasutada, et tast lahti saada, enne kui halvaks läheb). Mu küüned on sellise lollaka ebasümmeetrilise kujuga, et läbipaistmatu lakiga lakkimiseks peab laskma nad kõigepealt päris pikaks kasvada ja siis valge osa niiviisi väärakalt ära viilima, et küüne lõppkuju jääks sümmeetriline. Need, kel enda ebasümmeetrilised küüned on, saavad aru, mis ma mõtlen 😛

No ja täna ma siis viilisin. Laenasin naabrinaise käest aluslakki, sest enda oma ununes Eestisse, ning otsisin sahtlipõhjast üles punase küünelaki. Alguses käsi värises, aga viimase kihi ajaks olin juba vana proff. Mõned oskused ei unune 🙂

Päris veider on nüüd olla. Pole kohe harjunud!

EDIT: Note to self – kui sulle tundub, et küünelakk on nii hea, et üks kiht katab piisavalt, siis oleks soovitav uuesti vaadata – KORRALIKUS valguses 😛 ENNE, kui sa kattelakk peal, kogu kupatus juba mõnda aega kuivanud ja õhtu hiline. Päris lõbusalt laigulise tulemuse avastasin just 😀

EDIT 2: Kui lakkimise lõpetasin, olid kõik küüned ilusad siledad, aga praegu vaatan, et pisikesed mullid on tekkinud. Tuttav ja tüütu probleem. Googeldasin natuke, siinsetes kommentaarides on võimalikud põhjused ja lahendused kõige asjalikumad. Ma kohe tunnen, kuidas tahaks jälle lakkida ja katsetada – kui küünte juhuslikult pikaks kasvamise fenomen jätkub, investeerin organic lakkidesse (näiteks mõnda siin soovitatud sarja) ja möksin mõnuga. Kuna mul endal on hetkel ainult üks piisavalt vedel lakk, mille suvel Kaidilt sain, mis on küll ilus punane, aga nats liiga tume, siis tuleks nagunii uusi osta, eriti korralik aluslakk. No ja ma olen endale lubanud, et igasugused kehahooldusvahendid ja iluvidinad tulevad edaspidi ökod. Põnev, põnev 😛

3 thoughts on “Küünte lakkimine on nagu jalgrattasõit”

  1. Minu kuuned on kogu aeg super luhikesed aga enamus ajast lakitud. Isegi musta varvi vahel. Nails Inc kuunelakid on minu arust koige paremad. Lahevad peale nagu warm butter 🙂

  2. Niisama, sa ilmselt ei ole mu püsilugeja, muidu sa teaksid, et ma EI vaimustu kõigest, mida öko sildi all müüakse 😉 Öko on praegu kõige popim turundushaip, ma peaks segi olema, kui iga organic silti pimesi usuks ja ostaks.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top