Eelmises tehnokontrollis tuli välja, et olin kolme nädalaga kolm kilo maha võtnud, seekord siis üheksa päevaga neli kilo juurde. Noh, jättes kõrvale jabura kõikumise, siis kuu ajaga +1 kg on ju igati normaalne. KÜ ja EPK olid samad, hemoglobiin veidi tõusnud (96 -> 99), ühe pudeli rauasiirupit sain veel. Järgmine aeg on nädala pärast, sinna enam küll jõuda ei kavatse :P
Pea olevat allapoole vajunud – väga hea, läheks juba asjaks. Ämmakas muidugi soovitas mitte üleliia mõelda, see panevat just bloki peale. Ma siis viisakalt teatasin kõhuelanikule, et mulle küll väga meeldiks, kui ta homme või ülehomme sünniks ning kui mitte noil päevil, siis vähemalt nädala lõpuks, et tädi ta ikka ära näeks, aga kui ta tunneb, et on vaja tingimata kauem kõhus olla ja kosuda, eks ma siis ootan. Peaasi, et temal hea on.
Täna on õnneks mõnusalt jahe ilm, lähen nüüd õekesega jalutama ja siis vaatab, mis edasi saab…
…ehk 11-ndal?
…või ehk 12ndal, minu sünnipäeval ;) jõudu ja jaksu eesseisvaks!
küll ta ükskord ikka sünnib ;)