Jan 212011
 

Ostsin Loodusperest kunagi veetesti, unustasin selle mõneks kuuks kapinurka ja otsustasin täna ära teha. Õpetuse olin saanud hiljem meili teel, aga see on vaid ühe testi kohta kolmest ja tulemus paneb kukalt kratsima. ühesõnaga… Kes aru saab, see seletagu ja tõlkigu.

Nii, vee karedus. Peaks ometi lihtne ja lollikindel olema, eks. Ma ütleks, et mul on kolm ruutu roosad. Mida see siis tähendab? Pildi pealt järeldaks, et kolm roosat ruutu tähendab üle 14, mis tähendab järelikult, et väga kare? Sain ma õigesti aru?

CIMG2862

Selle testi kohta oli õpetus olemas. Seletuses öeldi, et äärmine ruut näitab nitraate ja teine nitriteid, mida ei tohiks kunagi joogivees olla. Panin pildile kõrvuti testimata ja testitud riba – nagu näete, siis muutus mul see teine nagu rohkemgi. Pildi järgi aru saada, milline tulemus on, on nagunii suht võimatu – need värvid pole samad, mis kaardil ja erinevalt eelmisest testist ei muutu ju värv, ainult selle tumedus. Ja üleüldse jääb kaardilt mulje, nagu need ruudud peaks täiesti valged olema, kui mingit sisaldust pole. Tegelikult, ma eeldan, on see valge siiski tegelikult beežikas-kollakas ruudu värv enne testi tegemist ja sealt siis tuleb kuidagi enda suva järgi vaadata, kui palju need ruudud tumedamaks muutusid. Või mis.

Nii et kas ma peaks minema kuskile pröökama, et meie joogivesi sisaldab nitriteid või…?

CIMG2863

pH testi ma ei teinud, sest ma polnud kindel, kas juhendist õigesti aru sain (kareduse oma paistis nitraatide omaga sama olevat). Ma eeldan, et äkki pean seda riba minut aega vees hoidma ja siis vaatama. Või? Ja tulemuste osa võite mulle ka ära tõlkida, et ma pärast testi tegemist aru saaks, mis värk on.

CIMG2866

Põnev, aga suht ebatäpne. Ja feil muidugi, et eestikeelne juhend nii puudulik on. Karbis polnud midagi, sain selle meili teel, Äkki neil on hoopis kolm eraldi dokumenti, et muudes on teised testid ka olemas… Ei tea, aga kuna reede õhtul testi tegema juhtusin, loodan blogi kaudu kiiremini abi saada kui esmaspäeval.

Hm, peaks ehk üldse Google Translate’i kasutama… Aga ma ei viitsi sisse kirjutada seda kõike praegu. Ja ma pole enivei kindel, kui adekvaatselt see töötaks – eesti-inglise on ju naljanumber.

  5 Responses to “Otsin saksa keele abi veetesti mõistmiseks”

  1. Pühin natuke roostet enda saksa keelelt…. Väga kare oleks kaks roosat ruutu, kolm on juba ekstreemselt kare.
    Nitritite kohta ei ütle teise testi saksakeelne juhend midagi. Aga tõepoolest, teine ruut muutis värvi, seega on vees nitraate.
    Kolmas test: 4cm testvedelikku anumasse, umbes minutiks pulgake vette kasta kuni on näha, et värvimuutusi enam ei toimu. Siis võrdle enda pulka ja tabelit, see rida mis kõige paremini sinu pulgaga klapib, on pH-väärtus.
    0= väga happeline, 1-6 järjest vähem happeline, 7 neutraalne ja sealt edasi aluseline (oli see vist happelise vastand :D)

    Teadjamad-oskajamad parandage, kui unise peaga midagi kapitaalselt puusse panin :D

  2. Pröökama saad minna, kui vesi jõuab sinuni linna tsentraalsest veevärgist, kui aga teie majal on näiteks oma kaev, siis on omaniku mure. Võib ka nii olla, et linna vesi on küll, aga majja sisse tulev torustik on vana ja roostene, või et mõnes kohas puutub veetorustik kokku kanalisatsiooni omaga ja nitritid tulevad sellest.

    Pärnu elamurajoonidest ei tea ma muidugi mitte midagi, aga nii mõneski teises linnas on veel kohti, kus tsentraalne kanalisatsioon ja vesi puuduvad ning on oma lokaalne süsteem (st. maa sees heitveemahuti, mida peab käima auto tühjaks tõmbamas ja õues on ka salvkaev, kust vett saab, ning kui siis seal on veidi midagi mööda tehtud, kipuvad kaevud aja jooksul saastuma)

  3. Meil on jah linna vesi ja sellest ajast pärinevad torud, kui see vesi siia majja üldse toodi. Ma ise ei jaga piisavalt ei toruvärgist ega keemiast, et seda kõike seda oma peaga järeldada – aga tundub igati loogiline. No ja see pröökamine oli ka ilmselgelt kõnekujund, eks :D

    Pole sellele küll väga otseselt mõelnud, aga torude vahetus on ka alati vaikimisi renoveerimise osa olnud. Mul on teine test veel, eks kunagi katsetab siis uuesti.

  4. vee kareduse test: tulemus jah 7-14 ehk väga kare

    nitraatide/nitritite test: krt nendest värvidest aru saab. kuid ülemisest reast nitraate lugedes on kuni 50 mg/l tervisele ohutu norm. kui vasakpoolne on teie veetest ja parempoolne mingi näidis (?), siis kas teie veetest võib sobituda ka sinna "nitraate 50 / nitriteid 10" või "nitraate 25 / nitriteid 5" kanti? siis oleks ju kõik normi piires.

    Ph-test: seda tulenb jah nii teha nagu Annekas kirjutab.

  5. see on täpne ümber tölge

    Test: Härte-Grad
    Test: kareduskraadides
    1. Täida 4 cm katse vedelikku katseklaasi.
    2. Vöta kõvaduskatse testriba (5 rohelist lahtrid) ja kasta see 1 sekundiks katseklaasis olevasse vedeliku.
    3. Vöta kövaduskatse testriba katseklaasis olevast vedelikust välja ja raputage testribalt vedelik.
    4. Oodata 1 minut ja leia lähim vaste karedusaste tabelis.
    Võimalikud test vedelikud: sademete-vesi, kraanivesi, ojade ja jõgede vesi.

    Test: nitraadi väärtused
    Test: Nitrat-Werte
    katseribal on kaks möötmise tsooni.Lõpus asuv tsoon näitab nitraadisisaldust
    kui ka värvi muudab teine tsoon, on ka nitraadi sisaldus olemas mis ei tohi joogi vees kunagi esineda

    0 = väga hea, ei ole nitraate 10 mg / L = madal nitraat, 50 mg / L = tervise piirang
    rohkem kui 50 mg / L = tervisele kahjulik.

    1. Vala 4 cm katse vedelikku katseklaasi.
    2. Võta nitraadi testriba (2 valget lahtrid) ja kasta see 1-2 sekunditks vedelikku
    3. Võta testriba välja ja raputa vedelik testribalt
    4. Oodata 1 minut ja leia lähim vaste nitraadi-väärtus tabelis.
    Võimalikud katse vedelikud: ojade ja järvede vesi, kraanivesi, sademete-vesi

    Test: pH-Werte
    Auswertung:
    Test: pH väärtused
    hindamine:
    0 = väga happeline, 1-6 = alati vähem happeline,
    kuni 7 happe toime on tõhusalt kehtetuks tunnistatud,
    Lahus on neutraalne.
    8 kuni 12 = siin ei ole enam happeline,lahus on leelis,nii öelda lahus on söövitav.

    1. Täida 4 cm katse vedelikku katseklaasi.
    2. Võta pH testriba (nelja värvi lahtrid) ning kasta seda umbes 1 minut,
    kuni värvi muutmist enam ei tunnusta.
    3. Vördle köiki 4 värvitsooni katseribaga
    4. Lähim vaste on pH väärtus.
    võimalikud katse vedelikud: äädikas, seep, vesi, sademete-vesi ojad ja jõed

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.