Üritasin küll eile kätlemist (loe: kleite) vaadata, aga vahepeal oli vaja lapsi magama panna, vahepeal tegin midagi muud… Ühesõnaga kõike ei näinud. Vaatasin siis täna Postimehe galeriid ja avastasin sealt Evka. Mõtlesin, et pagan, pole niiiii ammu temast midagi kuulnud. Teadagi, miks – panin Orkuti konto kinni, aga teda FB-s pole.
Siis mõtlesin, et peaks Küllile helistama – pole teda ka ammu näinud ja tema suhtleb Evkaga ju kogu aeg. Ja teate mis? Külli helistas mulle selle mõtte peale umbes kümme minutit hiljem ise 🙂
Muuhulgas küsis ta suhkruvaha soetamise kohta, kusjuures mina olin varem oma poolikut purki vaadates mitu korda mõelnud, et ise enam ei kasuta (elan ju nüüd Pärnus, kosmeetikus käia on mugavam), annaks kellelegi ära, Külli kunagi kasutas. No näed – täitsa õigesti mõtlesin, saangi talle anda.
Ahjaa, ja lõpetuseks sain Küllilt teada, et Evkal on nüüd FB küll. Siis, kui ma Orkuti konto kinni panin, siis veel ei olnud 😛 Oh seda õnne ja rõõmu! Minul on küll hea meel, et FB olemas on – paljude sõprade-tuttavatega ei jõua muidu eriti suhelda, saab vähemalt pilte vaadata ja nende mõtteid lugeda.
Ühesõnaga rõõm. Mõtlemisest on kasu! Ja Külli lubas Pärnusse jõudes külla tulla. Peab vaatama, ehk saab Evka ka millalgi külla meelitada.