Laenutage või ostke omale “Puhta toidu raamat“. Sain täna raamatukogust ja olen alles 22 lehekülge läbi lugenud, aga olen juba vaimustuses – see lihtsalt vastab täpselt kõigile neile küsimustele, mis te mulle eelmise postituse kommentaarides esitasite. Lisaks ka neile, mis mul veel endal endiselt on.
Seletatakse algusest peale ilusasti kõik lahti – miks on hea, kuidas kasvatatakse, miks on kallim, kuidas seda endale rahaliselt lubada. Annab soovitusi, kuidas samm sammult mahetoidule üle minna, räägib laste toitumisest, mahetoidu kasvatamisest ja mahetoidu valmistamise põhimõtetest. Retsepte on ka.
Minu meelest võiks see olla iga inimese kohustuslik lugemisvara. Kui te pärast selle raamatu läbi lugemist ikka veel arvate, et mahetoitumine on täielikult mõttetu jama ja järjekordne äriidee, kuidas ullikestelt raha välja petta, siis jumal teiega.
—
Mulle kargas pähe kummaline võrdlus: minu jaoks on mahetoidu tarbimine nagu valimas käimine.
Selleks, et seda võrdlust rahuldavalt lahti seletada, natuke tausta ka.
Kirjutasin paar nädalat tagasi Oopile ja küsisin, mis tema kogu sellest ökovärgist arvab. Küsisin, sest ta on üks kõige laiema ja elutervema maaimavaatega inimesi, keda ma tean, lisaks kõige suhtes mõnusalt skeptiline. Nii et mind tema arvamus väga huvitas. Ta kirjutas päris pikalt, aga ma tsiteeriks siin üht lõiku:
Mõnes mõttes ei usu ma, et sellest oleks kasu enne, kui Hiina, Aafrika ja Lõuna-Ameerika samamoodi mõtlema hakkavad. Mitte, et seda kunagi juhtuda pruugiks. Ent kuni mahedus jääb pisikese seltskonna Ameerika hipide ja Euroopa koduperenaiste rõõmuks, ei ole sel suures plaanis mingit mõju.
Ma olen selle koha pealt üsna nõus. Et mahetoitumine on kahtlemata tervisele ja keskkonnale hea, aga viimast ei õnnestu meie praeguste pingutustega küll päästa, sest ma ei näe Aafrikat ja Hiinat just niipea täielikult ökoloogiliselt vastutustundlikule põlluharimisele üle minemas.
Samamoodi võib tunduda, et Eesti poliitika on p*rses ja et miks ma üldse vaevun oma tähtsusetut häält andma, kui nagunii saavad reformarid jälle pukki (see oli lihtsalt näide, mul ei ole reformi võimu kohta jõudnud mingit põhjapanevat arvamust välja kujuneda – erakonnana nad mulle väga ei sümpatiseeri, aga see on teine asi).
Mina ka tegelikult arvan, et mu hääl väga palju ei muuda. Aga valin ikka, sest mul on võimalus ja ma tahan sõna sekka öelda. Kui minusuguseid on palju, siis oleme juba arvestatav jõud.
Samamoodi annan endale aru, et mahetoidu eelistamisest ei saa veel niipeagi keskkonda päästvat üritust, aga ma sellegipoolest annan oma panuse, sest ma usun, et see on õige. Ja kes teab… Ehk kunagi toimuvad muutused ka maailmamastaabis? Olen küll enam kui kindel, et mitte minu eluajal :)
Aga kõige olulisem on ikkagi see, et tahan olla terve. Tahan, et minu pere oleks terve. Ja sellepärast ongi vaja süüa kvaliteetset toitu. Elementaarne, eks?
11 Responses to “Ah et kuidas mahetoitumist endale lubada saab?”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
Hmm, ma julgeks väita, et suur osa Aafrikat on täiesti ainult mahetoidu peal, sest see on lihtsalt hull, kui suure vaevaga talupojad selles karmis kliimas oma sibulapeenrakese jaoks kümne küünega mulda kokku kraabivad ja kui maksimaalselt nad kõik asjad ära kasutavad. Nad lihtsalt ei saa endale muud elustiili, väetise ja kellegi teise toodangu ostmist lubada. Nad ei pakenda asju kilesse ega plastikusse, nad päriselt koguvad endale seemneid, pähkleid ja juurikaid, kütavad lehma- ja kitsesõnniku, mitte puudega, ja on üldse nii maalähedase eluviisiga, kui üldse olla annab. See on siis tavaline aafriklane. Neid saab maheasjanduse mõttes küll ainult ära rikkuda, kui neile kottide kaupa abina keemilist väetist saata jne. Et Aafrika mitteorgaanilisuse pärast nüüd küll muretsema ei peaks. Asjad on seal veel üsna hästi, ainult et lääne tehislikkus ja saavutused meelitavad neid ka.
Kusjuures ma isegi mõtlesin kirjutades täpselt sellesama asja peale – et TEGELIKULT vaesed aafriklased on oma põlluharimisega ilmselt üsna ökod.
Aga neid on lihtsalt liiga palju ja nad on seega näljas… Ja siis tulevadki appi "head" Euroopa riigid oma odavate GMO toitudega.
Aga mis siis lahendus on? Teadlikkuse suurendamine, rasestumisvastastest vahenditest teavitamine, bla bla?
Oh, see maailma ülerahvastatuse ja nälja ja sõdade teema on nii keeruline, et ma üldse ei pretendeeri mingile arvamusele. Ma hetkel ei jõua suuremat maailma pärast muretseda, katsun esialgu oma elu korda saada :)
Ma ausalt öeldes ei oleks Aafrika osas nii sinisilmne, mis puudutab mahedat kasvatamist.
Teine külg mahetoitumisel on ikkagi isiklik kasu. Selles mõttes, et olgugi, et keskkonda võib-olla ei päästa, aga enda ja laste tervise ja heaolu küll!
Mina olen sama meelt nagu filmi "Food, Inc." lõpus soovitati – Sinu otsusest sõltub, Sinu klikk loeb, Sinu valik muudab – sellega läheb küll kaua aega kuid tarbija tegelikult valib mida poelettidele paisatakse – selles olen ma veendunud. Aega läheb selle kriitilise massi saavutamiseks.
Soovitan head lugemist (enam-vähem sinna teemasse):
http://memokraat.blogspot.com/2008/12/kui-mni-tarbija-keerab-kaardid-ringi.html
Ja siis veel üks video vaatamiseks, kuskohast tuleb toit (Kanada näite põhjal):
;)
Sellega olen ma väga nõus, et Eesti mastaabis minu otsused ja valikud muudavad. Ma ikka aeg-ajalt küsin Selverist, miks seda või teist rohkem pole, miks seal või seal on jama sees… Samamoodi olen vahel öelnud mahetootjatele, kui tore, et nad olemas on. Jne jne jne. Mahetoitumine on õnneks tõusev trend, pole üldse raske mõjutada poode seda rohkem müüma. Kõik võtab muidugi veidi aega, aga usun, et asi läheb iga aastaga järjest paremaks.
Maailma mastaabis on kogu see värk aga tunduvalt keerulisem ja võtab tunduvalt rohkem aega.
Aga lõpuks jõuan ju ise ka alati selleni, et ma ei taha mahedalt toituda mitte niivõrd keskkonna säästmiseks (see on meeldiv boonus), vaid ikka selleks, et endal ja lastel oleks tervis korras ja kerge olla. Ning et me oleks ka vanas eas kõbusad ja saaks kulutada oma pensioni mõnusamatele asjadele kui igasugu rohud :P
Sündivus langeb kohe, kui naised hakkavad saama haridust. See on igal pool nii olnud.
Osaliselt Sinu blogist innustatuna saatsin Salvestile kirja, kus kiitsin neid Suitsuribilihaga hernesupi eest, sest see on E-vaba. Ma muidu valmistoitu ei osta, aga kodumaist tootjat võib ju vastlapäeval (mõnel suure laiskuse päeval) toetada. Nii et tunnustagem, kui midagi hästi on!
maailma muuta ei jõua, aga oma väikest maailma küll. oma ja oma laste elu saad ikka puhtamaks ning tervislikumaks ;)
aga miks mahetoidule eraldi retsepte vaja on? tavaretsepte maheainetega ei saa teha?
Ma vist mainisin ka millalgi blogis, et saatsin Salvesti supist E621 leides neile nördinud kirja, mispeale nad vastasid, et tegelevad juba toodete koostise muutmisega, et see sealt välja saada ning soovitasid sedasama suppi. Vastasin neile ka ja ütlesin, et see on ülimalt rõõmustav. Ikka tuleb kiita, siis nad ju teavad, mis klientidele peale läheb :)
Kratt, vabalt saab tavaretseptide järgi ka teha, aga kõige ideaalsemad on ikkagi need raamatud, mis on kirjutatud Eesti autorite poolt, kes keskenduvad mahedale ja terviklikule toitumisele ning arvestavad samas Eesti kliimat, olusid ja kohaliku toidu kättesaadavust. Seda toorainet leian ma kõige kergemini poest ja põllult, nende retseptide puhul ei pea ma mõtlema, kas nende koostises pole mõnd mitte nii kasulikku toiduainet.
Eks tavaretseptis ole ka võimalus nt tavaline nisujahu täistera oma vastu vahetada jne… Aga parem oleks üldse mitte nisu kasutada :P Ja ma olen täiesti kindel, et on ka väga maitsvaid küpsetisi teistest jahudest, aga pigem teengi neid siis läbiproovitud retsepti järgi, mille puhul on kindel, et see sinna sobib. Suvalises retseptis nisujahu asemel odrajahu pannes võiks pigem koogi ära rikkuda. No see oli lihtsalt üks suvaline näide.
Ühesõnaga – kuna ma plaanin nagunii meie menüüd põhjalikult muuta, siis ma parem teen esialgu nende kõige õigemate retseptide järgi. Kui kogemust ja sisetunnet rohkem, siis pigem hakkaks tavalistega mängima.
Ma ei tea, vbla sai nüüd väga segane jutt :P
Ostsin selle kiirete ja tervislike roogade raamatu ära ja võin juba lugeda ette mõningad miinused: UK autor, st retseptid on küll aastaaegade järgi, aga koostises on kohati eksootilisemad asjad, mida Eestis nii palju saada pole (UK-s aga küll, jah). Teiseks on seal tihti näiteks nisujahu jm. Nendes Eesti raamatutes keskendutakse ikka tervislikumale ja kohalikumale kraamile.
Kui guugeldada "fertilizer use in Africa", saab ysna kiiresti selgeks, et väetisi ei kasutata yksnes seal, kus seda tõesti endale lubada ei saa – ja sealkandis peetakse väetisenappust probleemiks, millest tuleb välisinvesteeringute toel vabaneda.
No ja tõsi ta on, parem intensiivpõllundusega saadud toit kui mahenälg. Oleks ma Urubundi banaanikasvataja, arvaksin kah sedaviisi ning saadaksin USA ökoturistid pimedasse paika.
Praegu ei suudeta eelkõige poliitilistel põhjustel Maa elanikkonda normaalselt toita – ja seda intensiivtehnikaga. Kuidas kurat seda mahedalt suudetaks, ei oska ytelda. Pakun, et toimiva plaani eest saab Nobeli rahupreemia.