Remondimõtted

Ma puurisin üle pika aja üksipulgi meie rahalist seisu ja arvutasin, palju meil umbes remondiks kogunenud on. Noh, jah, võin sama hästi tõele näkku vaadata: esialgne remondieelarve põhines liigoptimistlikel arvutustel, PÄRIS elu on paraku kallim :D Näiteks hambaarstile on päris suuri summasid kulunud ja seda ei jäta pooleli ka, kulub veelgi – tervise arvelt lihtsalt enam järeleandmisi ei tee. Long story short – ma pakuks, et reaalselt on meie remondieelarve kolmandiku võrra planeeritust väiksem. See oli ennegi liiga väike, eks :P Numbreid ma siin muidugi avalikult välja kirjutama ei hakka, vihjeks võin nii palju öelda, et tegu on neljakohalise summaga :D

Üldiselt olen ma kogu selle asja koha pealt väga zen. Mis läinud, see läinud (st raha, mida oleks pidanud selle aasta algusest saadik säästma), tagasi enam ei saa. Muretsemine ei teeks asja paremaks, tuleb ikka oma mõtetega reaalsust luua. Ma usun, et meieni jõuavad kuidagi vajalikud vahendid ja võimalused, et see remont ära teha, praegu tuleb lihtsalt uuenenud asjaolude valguses plaane teha.

Otsustasin, et peaks remondi võimalikult pisikesteks osadeks jagama ja kõik tegemist vajavad tööd õiges järjekorras kirja panema – siis on selgus majas, kust pihta hakata. Sisekujundajaga rääkimine aitas meid natuke järje peale, aga noh, nendest hinnapakkumistest saame ilmselt vaid teada, et mitte millegi muu jaoks peale ahjude ja põrandate meil ilmselt eriti raha polegi :D Tuleb aga muud ka teha… Ja põrandad tuleks tegelikult ju hoopis viimases järjekorras ette võtta.

Nii et hakkame aga otsast pihta.

1. Plaanid. Esiteks põhiplaan, mis paneb täpselt paika, kuhu tulevad uued aknad, kust kui palju seina maha võtta, kuhu seda juurde ehitada jne. Teiseks elektri/valgusplaan – mis iganes kõik sinna siis ka ei käi. Need plaanid peavad olema ametlikud, tehtud oma ala asjatundja poolt, allkirjastatud ja nii edasi – kõigepealt tuleb ju üldse linnavalitsuselt luba saada ja korralik allkirjastatud plaan on selle eelduseks. Ja noh, neid plaane muidugi tasuta ei saa, nende eest tuleb maksta.

2. Küttesüsteem. Esiteks ahju ehitus. Nii palju, kui ma aru saan, tuleks see ära teha enne, kui muu remondiga pihta hakata. Saime hinnapakkumise 86x102x230 cm pottahjule – €2555. Tegijad on head, sellest pole kahtlustki, aga kurat, peab ju ometi olema võimalus leida häid tegijaid ka veidi soodsama hinna eest. Ma olen ennast ogaraks googeldanud ja loen igalt poolt, kuidas inimesed saavad endale ahjud poole odavama raha eest ning kõik on okei. Teistes kohtades jälle raiutakse, et KORRALIKU ahju puhul ongi see minule tehtud hinnapakkumine absoluutne miinimum. Jah, ma tean – sõltub ahju keerukusest, materjalist, suurusest. Meil on suuremat vaja, jääb ju korraga kolme ruumi kütteks. Aga materjali suhtes pole meil mingeid eelistusi (peaasi, et oleks kvaliteetne), midagi keerukat ka ei soovi.

Mulle endale tundub hetkel ainus loogiline variant otsida võimalikult palju tegijaid, et saada neilt kõigilt hinnapakkumine ja neilt, kes paremad pakkumised teevad, küsida endiste klientide kontakte, et saaks uurida, kas nad on töödega rahul. Pluss nagu ma aru saan, siis hea tegija julgeb oma tööle ka garantii anda. Igatahes loodan siiralt, et saame ikka veidi odavamalt hakkama. Nojah, ja kõigi pakkumiste puhul on muidugi veel võimalus, et need lähevad odavamaks, kui vanu potte peaks saama kasutada, aga seda ei saa teada enne, kui reaalne töö käib ja need on välja lõhutud.

Teiseks Pioneer pliidiga seonduvate küsimuste lahendamine – miks ei lähe radikad piisavalt kiiresti soojaks, kas neid saab kuidagi puhastada või peab välja vahetama? Kui keeruline ja kulukas on neid toas teise kohta paigutada?

3. Aknad. Ok, põhimõtteliselt pole vahet, kas enne aknad või küttesüsteem, võib ka paralleelselt. Lihtsalt mõlemad peavad enne muud remonti korda saama, uued aknad-uksed peavad ju enne paigas olema, kui seinu teha saab jne.

Olemasolevad saame loodetavasti omal jõul renoveeritud. Tean, et see on aeganõudev nokitsemine, tahakski kohe varsti alustada. Läheme kahe nädala pärast Tartusse Kantersile külla ja saame temalt loodetavasti piisavalt näpunäiteid, et otsast pihta hakata. Küsimus on veel muidugi selles, kas oleks vajalik panna ühtedesse raamidesse pakett, nagu soovitas termograafia-mees – seda me ju ise ei teeks, oleks lisakulu. Samas kui soojuse hoidmise koha pealt oluline, siis ilmselt seda väärt. Ei tea, eks arutame Kantersiga.

Ühte uut akent ja terrassiust on vaja – ilmselt oleks hea leida mõni väiksem tegija, neil on hinnad soodsamad ja teevad ükskõik mis mõõtu ja stiili vastavalt kliendi soovile. Kedagi mulle isegi kunagise aknapostituse all soovitati… Siinkohal on muidugi jälle häda, et liiga odava tegija puhul kannataks akende kvaliteet, mis kohe kindlasti juhtuda ei tohiks. Aga kust mina, võhik, tean, kui kvaliteetsed kellegi aknad on või mis selle eelduseks on? Oeh, keeruline.

—

Nii, enne kui siit edasi liikuda saab, tuleks kõigepealt selgeks teha, kui palju ruume me üldse korraga ette võtame. Lähtudes loogikast, et remonti tehakse ülevalt allapoole, jäävad põrandad viimaseks. Põrandad tuleks ära teha terves elamises, sest nende kaudu on kõige suurem soojakadu. Mis nagu omakorda eeldaks, et siis peaks kõigi ruumide laed ja seinad ja elektrisüsteemi (põhimõtteliselt täisremondi!) veel enne ära tegema, aga tegelikult polnud meil üldse plaanis kahte tuba esialgu puutuda, sest need on suti paremas seisus ja raha on vähe.

Ühesõnaga on kaks varianti: kas teha ära kõik põrandad ja nende kahe toa ülejäänud remont lihtsalt kunagi hiljem (ma ei kujuta ette, kui palju lagede ja seinte hilisem remontimine põrandat kahjustada võib – kui korralikult seda on võimalik kinni katta, mis iganes) või siis jätta nendes kahes toas põrandad kah üldse tegemata. Mis tõstatab jällegi soojakao küsimuse – aga kuna need on töötuba/külalistetuba ja magamistuba, siis ehk võivad jahedamad olla, vajadusel saab ajutiselt lihtsalt rohkem pliiti kütta. Vannitoa koha pealt jäävad põrandad nagunii esialgu täpselt nii, nagu nad praegu on, sest seda ei saa ju enne teha, kui vannitoas remondiks läheb, see aga jääb nimekirjas paraku kuskile kaugele taha. Iroonilisel kombel on see mulle personaalselt üks olulisemaid asju, aga emotsioonid siin paraku ei loe, asjale tuleb ratsionaalselt läheneda.

Mul on kiusatus valida teine variant ja neid kahte tuba praegu üldse mitte puudutada – ehk see soojakadu pole nii suur, kui ülejäänud põrandad tehtud saavad. Hoiaks praegu nats raha kokku ja teeks kunagi hiljem toa kaupa kogu remondi korraga. Vannituba ja esikut, mille poolest eeskojast teha plaanime, saab ka hiljem eraldi teha, nii et järgmistes punktides räägime siis ainult lastetoast ja suurest köök-elutoast.

—

4. Elektrisüsteem. Juhtmed ja pistikud tuleb ju enne paika saada, kui siseviimistlust tegema hakata, no ja enne seda kõik muu, mis vaja teha on (no mis iganes, et võimsust tõsta, uus kilp vms – teate, ma tõesti ei jaga sellest midagi). Eeldusel, et valime variandi number kaks ja ülejäänud ruume peale köök-elutoa ja lastetoa üldse ei puutu, siis ilmselt ei hakkaks seal ka elektriasju torkima. Jah, oleks mugavam kõik elektritööd ühekorraga ära teha, aga kindlasti annab saavutada kokkuleppeid, nii et see jupitamine oluliselt kallim ei tuleks – seda enam, et suure tõenäosusega tuleb meie elektritöid tegema Kaidi isa.

5. Laed. Ülevalt alla loogikast lähtudes tuleks need siis reaalses siseviimistluses esimesena ette võtta. Mis iganes nendega siis ka teha ei tuleks, sellele pole veel üldse mõelnud, pole ka paljaks kiskunud rohkem, kui see imepisike osa eelmise postituse viimasel fotol. Eeldan, et pole midagi väga keerulist, peaks omade jõududega hakkama saama.

6. Seinad. Kuna ma tahan kollast kööki ja lastetoas ka päris paljast palki ette ei kujuta, siis kui see variant üldse võimalik oleks, võiks see olla ainult elutoas… Aga ma ei tea, vist ikka pigem mitte. Seestpoolt soojustama hakata pole mõtet, arvas Abikaasa, nii et seda siis ka ei tee. Lubikrohv tundub kõige asjalikum idee. Teie kommentaaridest tundus, et pigem ikka mitte otse palgile, alla võiks panna laastumati või roomati või metallvõrgu. Ja kõike peaks teoreetiliselt saama ise kokku segada – nii lupja kui värve. Ja kui saaks ka äkki kellegi tutvusi ära kasutada, et koostisaineid odavamalt saada… No näis.

Mulle tundub, et seintega peaks ka teoreetiliselt omade jõududega hakkama saama – tuleb enne lihtsalt ennast kõvasti harida, eriti viimistlusvahendite valmistamise ja peale kandmise koha pealt. Väikeste kogustega katsetama ja nii edasi. Tolle looduslike värvide raamatu sain raamatukogust, lehitsesin selle täna just läbi.

Et mida vähem tööjõudu palgata, seda odavam tuleb, eks. Meie olematu eelarve puhul tuleb teha ise – nii palju, kui vähegi võimalik on.

Ahjaa, seina paljaks kiskudes tuli ju välja, et seal ongi mingi puidust sõrestik (kas see võiks olla laastumatt?) ja krohv. Et kui see äkki ongi lubikrohv, siis ei peagi äkki maha kiskuma, vaid ainult plaadi maha võtma ja krohvi lappima? Abikaasa arvab, et tuleks ikka kõik maha kiskuda, et ehk palke veel puhastada ja töödelda ja äkki takutada ja… Absoluutselt ei tea.

7. Torutööd. Vot selle koha pealt olen ma ka täielik võhik, nii et pole nüüd kindel, äkki seda tuleks veel varem teha, no näiteks enne lagede ja seintega pihta hakkamist? Minu loogika kohaselt jooksevad torud põranda all, et ses mõttes nagu käib kokku põrandate panemisega, samas Pioneer pliidi torud jooksevad praegu küll seina pealt, need peavad ju edaspidigi kuskilt minema, äkki siis tuleks torumajandusega juba enne seinte viimistlemist tegelema hakata? Seina peal jooksvad torud on ju koledad, samas ma ei kujuta küll ette, kuidas neid pliidi omi peita annaks (tegelikult ega ei tea, kas neid üldse väljagi vahetama peab – põrandaalused veevärgitorud küll, aga pliidi omad äkki peaks samad jääma?). Vannitoas on ka praegu kõik torud seina peal, aga nendega tegeleb ükskord siis, kui vannitoaremonti teeme.

Ühesõnaga ma eeldan, et torutöödeks oleks õige aeg siis, kui vana põrand on üles kistud. Siis köögi poole peal kõik vajalikud torud ära vahetada (ühtlasi eeldan, et torutöid saab nii teha, et köögi osa eraldi ja hiljem vannitoaremondi ajal sealne osa – kui ei saa, siis ma ei teagi, mismoodi saab :D). Ja meie seda ise kindlasti teha ei oska. Samas kui järg peaks jõudma sinnamaale siis, kui õeke oma perega parasjagu Eestis on, siis tema mees on absoluutselt kuldsete kätega ja lubas meid abistada, tema oskab torutöid ka, äkki saaks isegi selle siis ise tehtud… Eks näis, vajadusel kutsume kindlasti asjatundja appi.

8. Põrandad. Need paar lauda, mis üles võetud sai, näiteks mädanevad otsast. Nii et tõepoolest, ma kardan, neid ei saa uuesti kasutada (tuletan meelde – neid on juba ühe korra üles võetud ja tagasi pandud). Ühesõnaga tuleb vana põrand üles kiskuda, puhastada, soojustada, panna uued lauad, lihvida, lakkida või õlitada (pole õrna aimugi, kumba eelistada ja mis neil vahet, eks kunagi uurin, kui teema aktuaalseks muutub). Ja seda kõike me ka kindlasti päris omade jõududega tehtud ei saa, siin on vaja targemaid inimesi appi. Asjatundjaid.

Ahjaa, kiire küsimus targematele laudade kohta. Kuiv laud olevat jõle kallis ja kui niiske panna, siis selle kuivades põrand praguneb. Mis meie oma näruse eelarvega siis teha saaks, osta niisked lauad ja neid, maitea, kodus kuivatada ja alles siis põranda tegema, kui piisavalt kuivanud on? Sry, kui see on idiootne mõttekäik, aga ma tõesti ei jaga seda teemat eriti.

9. Mööbli putitamine. Meil on siin tohutul hulgal mööblit, mida annaks ägedaks teha (no ja uue ostmiseks nagunii mingit raha pole). Pehmele mööblile annab vahvat värvi katted peale õmmelda ja on korras. Osa mööblit vajaks väikest lihvi ja uut lakikihti vms, osa jälle üle värvimist ja näiteks maalinguid (eriti lastetuppa). Niisama lihvimise-lakkimisega saame kindlasti ise ka hakkama, aga igasuguste maalingute jaoks on vaja kunstiandega inimesi. Meil neid tutvusringkonnas õnneks leidub ja usun, et saame nad Pärnusse suvitama meelitada, kus nad siis päevitamise vahele ka kunstiteoseid luua saaks :D

Njah, nüüd sai vist kõik, mis meie olemasoleva eelarvega raudselt peaks tehtud saama. Isegi köögimööbli ja külmkapi jaoks ei jätku praeguse seisuga raha, vannitoa remondist rääkimata. Need on muidu kaks asja, mida ma nii väga kohutavalt tahaks ka KOHE (ja esik on kolmas), aga… Kui raha juurde ei saa, siis peab ootama. Sest noh, see praegune mööbel võib ju kole olla, aga ajab asja ära. Vannituba täpselt samamoodi.

No ja kunagi hiljem tuleb need ülejäänud kaks tuba ära teha. Ja väljast soojustada. ja… Kindlasti midagi veel, mille peale mu hirmväsinud aju praegu enam mõelda ei suuda.

Oeh, sai alles romaan – aga mulle oli selle kõige lahti kirjutamine suureks abiks, asjad said peas palju selgemaks. Loodan, et mõni ikka viitsib läbi lugeda ja ehk oskab isegi nõu anda. Kindlasti on asju, mis mul kahe silma vahele jäid või lihtsalt valesti on, kõigele võib julgesti tähelepanu juhtida.