Üks suur saepuruplaat sai seinalt maha kistud, all oli mingisugune krohv, mille all puidust sõrestik, selle all siis palk.
Laest sai natuke plaati lõhutud ja vahelt tuli välja selline kraam:
Ahjaa, käisime reedel Kodukolde salongist läbi, laupäeva hommikul käisid mehed üle vaatamas ja saatsid paari tunniga hinnapakkumise – pottidest ahi 40k/€2555 :S See vist on küll tehtud eeldusel, et kõik materjal on uus, sest peale vaadates ei oska öelda, kas vanu potte saab kasutada – need võivat olla ebaühtlased, mis puhul nende ühesuuruseks tagumine läheks kallimaks. Soojamüüri ei saavat kah kasutada, sest see jääb ette. Mh. Ühesõnaga nii palju siis lootusest, et midagi odavamalt saaks.
Aga üldiselt jätsid nad igati meeldiva ja targa mulje. Saime ühtlasi ühe hea korstnapühkija kontakti, kes kindlalt korralikku tööd teeb, nõuandeid pliidi puhastamiseks ja ühe tüübi kontakti, kes teab taolistest küttesüsteemidest palju ja oskab ehk soovitada, mida meie mitte küllalt kiiresti soojenevate radikatega ette võtta – puhastada vms.
Siiralt tahaks muidugi teada, kust kõik vajalik raha tulema peaks… Uus ahi ja uued põrandad… Aga noh, mida see muretsemine ikka muudaks, kuidagi peab saama.
Jah, see näib olevat eestiaegne lubikrohv. See püsib ilusti seinas, vaja ainult lappida. (Ahhaa, või on teil mingi plaat selle peal? Siis kahtlasem..) Sisse saab mõistagi freesida elektrijuhtmed. Mina nt tegin nii ja püsib seinas. Lihtsalt sinna, kus augud, uut lubikrohvi peale. Vajalik tööriist on silur 😛 See on muidugi üks variant ainult, võib-olla te ei plaanigi seda seina jätta. Aga lihtsalt vihjeks, olemasolev lubikrohv seinas on täiesti säilitatav, tingimata ei pea maha võtma, tulemus võib olla superilus, aga see-eest väga odav 🙂 Lubivärv hakkab sellele peale ka (vähemalt mul hakkas)
On olemas ka selline möötur, mis tuvastab niiskuse seinas. Soomes on ja kasutatakse kinnisvara ostudel.
Te lausa ei usu, aga meil Soomes 50% kinnisvarast on täis hallitusseeni.
Kui te hästi korralikult tahate, siis tasuks kontrollida.
Söber lasi teha pottahju ja ta töi Tallinna alt firmast pottkivid. Neil on väga suur kvaliteedi vahe.
Ise tegin 8 aastat remonti kolmetoalises. Köige kallima ja töömahukam on köök ja koos sellega peab tegema ka vannitoa-wc. Torustiku-tööd seovad nii tegema. Tubade kaupa tegin. Ka elekter saab järk järgult teha. Koridoris on yld-lylitite kapp.See osa elektrist sai tehtud seoses köögiga.
Meil on levinud siin selline kûttevariant omas majas.Päikesepaneel kûtab soojavett ja boiler on nii suur, et sealt see osa soojast veest juhitakse radiaatoritesse. Kütavad pelletiga ja siis on algvesi juba soojem.
Seoses elektrituru avanemisega muutub elekter oi-oi kui kalliks.
Te veel noored ja tuleb alguses plaan teha suunaga tulevikku-millised muutused tulevad.
Ma olen kuulnud jah, et elektrituru avanemisel läheb elekter kalliks, aga kas keegi tark seletaks ära, miks niipidi? Minu loogika ütleks, et kui monopol kaob ja tekivad konkurendid, peaks asi nagu odavamaks minema…
Päikesepaneeli pani õekese pere just Rootsis, meie sellist luksust endale praegu kindlasti lubada ei saa. Aga eelistame ahju soojuspumbale ning paigaldame kahefaasilise boileri, mis võimaldab kütta vett nii puude kui elektriga – eks needki valikud ole tehtud tulevikule mõeldes.
Aga Soomes on ka selliseid kinnisvara ostjaid, kes just ostavad vanu maju (lepingusse nad ei lase märkida, et ostavad sellises seisundis nagu see on). Ämm-äi mûûsid vana maja, peale mûûki ostja kiskus lahti köögipöranda, muidugi leidis sealt mädanenud pöranda, siis vöttis ûhendust kohe mûûjaga (muidu raha ära kulutatud) ja nöudis vanakestelt täiendavalt raha hallitus-remondi kulutuste korvamiseks. Muidugi vanakesed olid sähmi täis ja maksid enne kohtut ära.
Väga odavalt said mäe-veerul ja järve vaatega vana majakese. See seadus on ka Eestis, et korteri puhul kuni 2a. jooksul ja maja puhul 5a jooksul saab taotleda hûvitust. Tuleb aga enne lepingust lugeda teksti, millistel lisatingimustega on ostetud.
Hagi aegumise kulg hakkab hallituse avastamisest, seda aega ka vaidlustatakse.
Kahefaasiline boiler on väääga hea mõte. Mul on see olemas ja olen jube rahul.
Kui seinas on vana eestiaegne lubikrohv, siis pole siseseintel küll mõtet hakata seda maha kiskuma ja midagi muud/uut panema. Välisseintel võib panna roomati ja siis üle krohvida, kuid samas kas see on ikka mõtekas. See ei anna mingit suurt võitu, kui tulevikus kavatsete välisseinad üle soojustada.
Ja vanu auke saab väga hästi ise lappida. Oleneb mis tulemust te soovite. Terve seina tegemisel on see eelis, et saate kõik ühtlase seina. Lappides aga kipub ikka natuke lainelisem tulema. Meil oli üks sein nagu sõelapõhi – pea sajandi jooksul oli erinevatesse kohtadesse naelu taotud ja iga uue tapeedikihiga (kokku võis neid olla ligi 5-6 kihti) ei teadnud ju järgmine kus vanad naelaaugud olid. Võtsime kõik tapeedi maha ja hakkasime aga väikeseid auke täitma – seda krohviga teha ei saanud, kasutasime peent lubipahtlit, oli küll kõva nokitsemine kuid tulemus sai hea 🙂
Kui teil on tahtmist ja aega, siis ise tehes saab kindlasti rahaliselt odavamalt +tegemisrõõm +teadmine, et on isetehtud kuid kindlasti kaotate ajaliselt. Ja mõnikord võib ka materjalikulu olla suurem…