Jun 222011
 

Küll oleks mõnus, kui mul oleks igal õhtul aega ja tahtmist päevasündmused kirja panna. Iga päev ju polegi midagi kirjutamisväärset, aga enamasti siiski on. Ja pildid, pildid! Nii mõnus oleks, kui kõik oleks kronoloogiliselt kirjas ja pildid ilmuksid blogisse üsna kohe pärast nende tegemist.

Selle asemel ma aga tihti ei viitsi. Nii jääb pool kirja panemata ja pildid kuhjuvad. Just näiteks avastasin, et maikuu kaustas on terve posu pilte, mida ma ei viitsinud õigel ajal üles panna. Aga ometigi ju tahaks… Niisiis tekivadki igasugused tagantjärele postitused. Lisaks mulle ei meeldi, kui ühekorraga on palju pilte, võiks olla parajates kogustes läbi aja :) Ma just rõõmustasin, et sain juuni kausta piltidega ühele poole, nüüd aga pool maid ja juunis ka juba uued ja… No vaatame.

Lisaks ma ikka ei suuda otsustada, kuidas selle privaatsusega täpselt on. No tõesti, minu ja Abikaasa ja ema ja sõprade poolest ei ole probleemi. Sellega, mida ma siin kirjutan ja mis pilte avaldan. Lastega pole ka siiani probleemi :) Ja no ma TÕESTI ei kujuta ette, kuidas see probleem tulevikus tekkima peaks. Nad ju kogu aeg näevad (ja saavad ajaga järjest rohkem aru), mida ma neist näitan ja kirjutan. Kui üks päev peaks ütlema, et ära sellest enam kirjuta või ma ei taha, et sellised jutud oleks minust netis, siis saab ju alati parooli peale panna, blogi kinniseks teha. Ja ärge tulge jälle selle jutuga, et mis netti riputatud, on seal igavesti olemas. Ei ole ju midagi sellist valgustkartvat, mida ei tohiks näha need, kes kõike välja nuhkida oskavad. Me räägime pigem laste koolikaaslastest ja sõpradest, kes võiks kuidagi mu blogini jõuda ja sellest võiks lastele mingi privaatsusprobleem tekkida (mhm, see klassikaline “mida sa ei taha, et sinu esimene poiss/tüdruk sinu kohta netist lugeda võiks”). No nood sõbrad ju ei hakka otsima sealt “kusagilt” – kui blogi on ikka kinniseks tehtud, siis ta on, nemad enam ligi ei pääse.

Nii et jah… Ausalt öeldes mina ei näe probleemi. Aga jube paljud on läbi aegade targutanud, et MINA küll ei tahaks, et MINUST titepildid netis oleks. TEIE ei kasvanud interneti- ja blogiajastuga üles, eks! Teil polnud võimalust väiksest peale kaasa rääkida, kas ja kui palju võib. Minu lastel on. Nii et jah… Ma ikka ei näe veel põhjust kõike kinniseks teha. Ma ju pole ainus, kes avalikult kirjutab, neid on nii palju teisigi. Samas minu tuttavate hulgas on pigem rohkem neid, kes kirjutavad (osaliselt) kinniselt.

No ma mõtlen, et ehk jah… On targem blogi kinniseks muuta siis, kui lapsed kooli lähevad vms. Või kui mul peaks tekkima aega ja võimalust WordPressi kolida…

Olen kõik need asjad enda jaoks sada korda läbi mõelnud ja jõudnud alati järeldusele, et ma ei näe praeguses midagi halba. Ja siis tuleb jälle keegi, kes kireb privaatsusest ja sellest, kuidas talle ei meeldiks ja sellest, kuidas on igasuguseid perverte. Nojaa, auto alla võib ka jääda, kivi võib ka pähe kukkuda :) Pole siiani jäänud ega kukkunud ega pervertide otsa komistanud. Usun, et nii ühe, teise kui ka kolmanda tõenäosus on sarnaselt väga väike. Ma ju ei pane siia alasti laste pilte ega ei kirjuta mingeid rõvedusi. Lihtsalt kajastan oma pereelu. Kohati avameelsemalt, kui mõnele kinnisele eestlasele arusaadav on, aga… No ei näe ma siin midagi nii erilist, mille pärast peaks muretsema.

Nüüd kindlasti mõni jälle ütleb, et AGA KÕIK ON JU IGAVENE ja MINULE SEE KÜLL EI MEELDIKS ja KAS SA IKKA OLED SELLELE KA MÕELNUD ja KUI SA IKKA VEEL SELLEST RÄÄGID, SIIS JÄRELIKULT SAAD ISE KA ARU, ET IKKA EI TOHIKS.

Ja mõni kindlasti jälle ütleb, et oluline on see, mida ma ise olen otsustanud ja ei tohigi lasta ennast teiste arvamusest häirida. Jajaa, ma tean seda ka.

Seda kõike on siin ju korduvalt varem läbi nämmutatud. Ja nagu näete, siis ikka veel muretsen. Sest noh, arvamused on erinevad ja kuna praegune internetiajastu on nii uus nähtus, siis keegi päris täpselt ei tea, mis tulevikus saab. Ja oma lastele tahaks ju ikka parimat. Ja tema ja tema ja tema ju ütlevad, et MEIE küll oma lastest avalikult netti kirjutada ei taha. Äkki ma siis ka ei peaks…

Vot ei tea. Ja karta on, et kui praegu ma veel ei viitsi midagi ette võtta, sest nii otsest vajadust pole, siis üks hetk ikkagi läheb see blogi (teiste paranoia tõttu) ikkagi osaliselt kinniseks. Aga noh… Kunagi tulevikus. Praegu lugege aga edasi :)

Küll oleks lihtne, kui mul oleks privaatsuspiir seal, kus igal tavalisel eestlasel. Siis mul oleks lihtsalt eraldi kinnine blogi laste jaoks ja kõik need siseheitlused oleks olemata. On aga nii, et tekkis harjumus enne laste sündi avalikku blogi kirjutada ja… Nüüd siis peabki muudkui mõtlema. Aga noh, lastega ju mõtlebki kõige üle. Kas ma ikka teen õigesti :)

Jun 202011
 

Kui Krista kirjutas, et tuleb juuni lõpus Pärnusse, siis mõtlesin: kas nüüd või mitte kunagi. Ma olen juba tükk aega ilusaid perepilte igatsenud, meist neljast on ainus pilt vist üldse sünnitusmajast. Nii ma siis kirjutasingi Kristale.

Kui ema kuulis, et Kristaga pildistamine tuleb, tahtis tema ka pildile – ütles, et olevat ammu sellele mõelnud. No ta on ju Krista blogi tükk aega minu blogrolli kaudu lugenud.

Juuni alguses sai põhimõtteline kokkulepe sõlmitud, täpne kuupäev sai paika alles nädal tagasi. Sellest ajast saati olen iga päev ilmateadet vaadanud ja küüsi närinud, sest see ei näidanud homseks midagi head. Alguses lubati nädala ainsat päikselist päeva esmaspäevaks, siis kolmapäevaks, teisipäeval ikka jahe ja tuuline ja vihmane…

Ja täna lõpuks on ilmateade muutunud meile sobivaks ehk ainus päikseline päev ongi nüüd väidetavalt homme. Ja kuna homme on juba, noh, HOMME :D Siis vast on see ka tõene. Te ei kujuta ettegi, milline kergendus see on!

Alguses mängisin ideega aias pildistada, aga see on siiski liiga metsistunud ja igal pool on segavaid elemente. Ema pakkus välja vallikääru, mis oleks ideaalne olnud, aga praegu on veefestival, mille raames on ilmselt liiga palju segavaid elemente. Nii on praegune plaan siis Rannapark – midagi paremat ei osanud välja mõelda. Kui mõnel pärnakal või niisama Pärnut tundval inimesel on muid häid ettepanekuid, siis homse õhtupoolikuni võib neid muudkui esitada :P

Nüüd tuleb siis välja mõelda, mida endale ja lastele selga panna – ei tea ju ka täpselt, kui soe see ilm ikkagi on (selleks ajaks loodetavasti lubatud max 19) ja tuuline olevat ka, see teeb kogu värgi ju jälle jahedamaks. Samas väga sisse pakkida ei tahaks, ikkagi suvepildid ja õues ja… No mul on homseni aega mõelda. Ja mul pole Poisile absoluutselt mitte midagi selga panna :P

Aga see kõik on ju käkitegu, peaasi, et ilm on hea! Ma olen väga põnevil.

Jun 182011
 

…oleme koolitatud :P

Ühesõnaga Tage saatis miski hetk edasi kirja, et Maarja-Margdaleena Gildis toimub akende restaureerimise koolitus. Osavõtutasu oli ainult €10, puhta muidu ju (no Kultuurkapital toetas ja nii edasi). Mõtlesime, kas minna, kes läheb, kas need aknad on üldse taastamist väärt… Aga kuna ma saatsin koolitajale pilte ja ta ütles, et need saab korda teha küll, siis otsustasime, et läheme mõlemad – saame asjast reaalset aimu ja eks vaatame, mis meie akendest siis lõpuks saab.

Emaga sai kokku lepitud, et kui lastega mingi probleem on, siis ta helistab ja ma tulen koju tagasi. Kõik läks aga suurepäraselt – täpselt nii, nagu ma eeldasingi. Poiss magas pool ajast maha, ülejäänud aja nad mängisid ja said muidu hästi läbi. Küll on kerge, kui laps ei sõltu enam tissist! Ma ei plaani tissitamist niipea ära lõpetada, aga püreed lähevad nüüd nii hästi, et vajadusel saan terve päeva eemal olla. Luksus! Ja Poiss on vanaema-vanaisaga kogu aeg nii palju suhelnud, et mingit võõristust ka pole.

No igatahes… Oma aken lubati kaasa võtta :P Me siis võtsime. Ja oi, hullult lahe päev oli. Kalle Kase oli koolitaja, väga lahe mees. Alguses oli teoreetiline osa ja siis hakkasime seda kohe praktikasse rakendama.

Mõnus nokitsemine oli, aga kohutavalt aeganõudev tõesti. Igatahes oli sellest koolitusest tohutult kasu – saime kõik vajalikud teadmised ja kasulikke nippe ning kõike kohe ka reaalis näha ja proovida. Nüüd me teame, kuidas see asi päriselt käib, et me saame sellega ise hakkama, mis järjekorras mida teha jne jne jne.

Kas ja kui palju me oma aknad päriselt renoveeritud saame? Ei tea. Ütlen ausalt, ma ei näe seda aega, et nii väikeste laste kõrvalt seda kõike teha. Arvan, et selle ühe akna saame ehk ikka sel suvel muu remondi kõrvalt valmis. Kui lapsi poleks, oh, kuidas siis renoveeriks :D Aga praegu on nagu on. Samas raha uute akende jaoks nagunii pole, seega need praegused jäävad ja eks siis vaatab, kas ja millal need taastatud saab.

Äkki juhtub hoopis nii, et õnnestub kuskilt need päris vanad aknad saada – seda sorti, nagu siin alguses olid. Äkki keegi viskab välja, vahetab plastiku vastu vms. Siis renoveeriks hoopis nood ära ja paneks ette. Näis. Teadmised on nüüd igatahes olemas!

Protected: Pildikesi suvest

 plika, poiss  Enter your password to view comments.
Jun 152011
 

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Jun 152011
 

Poiss oli vahepeal hullupööra viril. Kohe pikka aega, üle nädala. Ärkas nutuga, omaette üldse mängida ei tahtnud ja nii edasi. Ma ei osanud muud targemat teha, kui lasta tal nutta – isegi süles pool ajast ei hoidnud, lihtsalt istusin kõrval ja rahustasin, sest ta rabeles liialt ja selle meeletu palavusega oli nii parem.

Eks ma natukene muretsesin küll – et ei saa ometi ilma põhjuseta NII palju ja kõvasti röökida. Aga jube palav oli ja sääsedpunnid paistes ja… Mõtlesin, et sellepärast. Vahepeal küll vaatasin, et katsuks nagu kõrvu, aga kõrvade peal olid ka sääsepunnid :P

Siis tulid mingi hetk lisaks paistes sääsepunnidele väiksemad punased laigud, kohe üsna palju. Poiss nägi päris jube välja. Oli allergia moodi, aga ta polnud midagi tavapärasest erinevat söönud. Õige pea turgatas – mul sai pesugeel otsa ja laenasin emalt Mayerit, kuniks mahepoodi jälle lahtist Sonetti müügile tuleb. Pesin Mayeriga ära nii need riided, mida Poiss kandnud oli, kui ka tema voodipesu ja mõlemad tekid, mõned riidemähkmed takkapihta.

Nojah, vahetasin siis voodipesu ja riided ära, jäin ootama. Ema aga käis peale, et mine ikka arsti juurde, ta nutab liiga palju. Panin siis lõpuks aja kinni ja läksin – arvasin küll, et pole midagi, aga samas kindlustunne ei tee kunagi paha, eks.

Lööve tunnistatigi kohe allergiaks (oli samal päeval ka lõpuks taanduma hakanud), sääsepunnidele soovitati teepuuõli peale panna, mida ma nagunii kogu aeg olen teinud, kõrvad vaadati üle ja olid täitsa korras :)

Palavus läks mööda, allergialööve on nüüdseks pea täiesti kadunud ja üle pika aja on mul kodus tõesti rõõmus beebi, kes magab pikalt, ärkab rõõmsalt ja mängib üsna palju ka omaette. Milline kergendus!

CIMG3965

Muuseas, halvasti söövast lapsest on saanud õgardlaps :D Hommikul ja õhtul sööb 220 g purgitäie putru ära, lõunaks sama suure purgi püreed, magusa püree vastu aga pärastlõunal eriti huvi ei tunne, no 125 g ehk, kui hästi läheb. Suurepärane!

Mis tema toitmisesse puutub, siis hoolimata kõigist nõuannetest, et laps peaks sööma ühes kindlas kohas, kuna Poiss enam lamamistoolis üldse pole nõus olema ja süles ka rabeleb, on ainus variant on selline, et mina istun toolil, tema seisab püsti ja hoiab ennast selle tooli äärest kinni, siis saab kõik ilusti söödud.

Ja kümnekuuseks saamise puhul on ta lõpuks ometi otsustanud aktiivselt käputama hakata, harjutab isegi istumist. See viimane on küll alles work in progress, aga no seda progressi on nüüd juba tõesti näha.

Kui Plikal oli kümneid erinevaid hüüdnimesid ning need muutusid tihti, siis Poisil on algusest peale olnud ainult üks – kutsume teda peamiselt Põnnuks. Nüüd on mõnda aega veel teine lisaks – leopardibeebi. Teate ju küll seda Pesa kaamerat, ema ja Plika vaatavad ikka, mida leopardibeebi teeb ja ema ütles, et ronivat kogu aeg oma ema seljas, täpselt nii, nagu Poisilegi seda teha meeldib.

Ma ei mäletagi, mis hetkel me Plikat ainult nimepidi kutsuma hakkasime, mingist ajast alates see tundus lihtsalt kohane. Ju see oli 1+ vms, kui ta juba käis ja asjalikum oli. Küllap läheb Poisiga ka nii – praegu on ta aga veel tõeline leopardibeebi :)

Jun 152011
 

Lugesin just Bioneerist uudist, et Tere uus E-ainete vaba Natural jogurtisari, mis sisaldab ainult naturaalseid koostisaineid, ületas oma müügiga prognoosi kahekordselt. Ma polnud sellisest sarjast kuulnudki, aga käisin just nende kodulehel koostist lugemas ja tõepoolest, list on poole lühem ja arusaadavam, kui tavalistel jogurtitel.

See on super, et selliseid tooteid järjest enam müüki tuleb ning et inimesed neid ostavad. Kurb on aga see, et LOOMULIKU toidu jaoks tuleb teha eraldi sari ja seda rõhutada… Ning valdavalt on riiulid endiselt täis kunstainetega jama.

Rõõmu on muidugi tunduvalt rohkem. Valik läheb ju järjest paremaks ja inimeste teadlikkus järjest suuremaks! Jah, mahetoitumine on ja jääb vähemuse (sh minu) eelistuseks, aga ma olen igal juhul väga rahul sellegagi, et inimesed järjest rohkem silte loevad ja päris marjadest tehtud moosiga jogurtit ostavad.

Meie pere jogurt, nii harva, kui me seda viimasel ajal üldse tarbime, on maitsestamata (kas ise tehtud või Saidafarmi oma), mille sisse segame tükeldatud puuvilju või oma sügavkülma toormoosi – ja maasika toormoosi puhul läheb seda ikka jogurtiga võrdselt. Mämm!

Jun 142011
 

Märtsi lõpus mõtlesime uue külmkapi osta, aga ei suutnud valida ja avastasime ühtlasi, et olime külmanuppu vales suunas keeranud, tegelikult töötab vana veel ka okeilt. Nii sai ostmine edasi lükatud.

Meil on jääkamber juba pikemat aega nii rõvedalt jääs olnud, et selle ukse lahti saamiseks tuleb noaga jääd lõhkuda, aga sulatamiseni me kuidagi ei jõua. Täna läksin jäätist võtma ja avastasin, et uks tuleb probleemideta lahti ning jääd peaaegu polegi. Kontrollisin, elekter oli pistikus olemas (külmiku enda tuli pole kunagi töötanud, nii et selle järgi ei anna vaadata) – eeldasin, et ju siis oli elekter vahepeal ära.

Tegin lötsist jäätisest jäätisekokteili ja jäin siis mõttesse – külmkapi uks oli tükk aega lahti olnud, aga kinni pannes mürisema ei hakanud. Lõpuks jõudis kohale, et asi polnud elektris, vaid lihtsalt kapp on üles ütlenud.

Mis seal ikka, ütlesin Abikaasale , et on vaja minna uut ostma. Saime tema ema ja õe siia magavaid lapsi valvama ja laenasime nende autot, et poodides käia, seekord ainult kahes paremas, Mai Selveri Itekis ja Tallinna mnt Kodumasinates. Vaatasime oma eelmise korra lemmikud uuesti üle, praakisime kaks välja ja leidsime ühe uue, lõpuks ei suutnud ikka kahe variandi vahel valida.

Isegi värvi ei suutnud ära otsustada. Lõpuks leidsin, et kuna noid pliite, mis ei ole mitte vastu maad vaid keskel, nagunii valgeid üldse ei tehtagi, siis peaks ikka mingit hõbedast või roostevaba terast rihtima.

No ühesõnaga… Kodumasinates oli meie vana lemmik Atlant, Itekis uus lemmik Hotpoint-Ariston (mis oli seal ka esimene kord käies, aga miskipärast siis silma ei jäänud). See näeb lihtsalt NII ilus välja, nii seest kui väljast. Pärast tükk aega selle vaatamist Whirpooli ust lahti tehes tuli suisa masendus :P

Firmat kiidetakse, on kvaliteetne, eetiline kah. Kõrgus on 188 cm, mis on just mõnus ja paras, Atlanti 205 cm on küll mahukas, aga peab kõrgemalt õngitsema, kui meeldiks. Tavalise külma osa on mõlemal kapil liitrites üsna sama, aga reaalselt mahutab Ariston rohkem – mõlemal on kolm riiulit ja kaks kasti, Atlantil on hiiglasliku ukse küljes ainult kolm poolpikkuses riiulit + täitsa üleval kaanega riiul, väga tühja mulje jätab see uks kokkuvõttes, Aristonil on aga neli väga ilusat ja kohutavalt mahukat ukseriiulit, no tõsiselt palju kraami mahuks sinna. Aga jah, sügavkülm… On Atlantil 129 ja Aristonil 74. Viimasel on küll übernunnu pizzasahtel ukse küljes (pildil on näha), kuhu mahuks näiteks ka titetoidu purgid.

Ja Ariston on no frost. Aga selle kohta ma nüüd ei teagi – Abikaasa töökaaslane või keegi ütles, et neid no froste on kahte tüüpi, ühega ei teki üldse niiskust (mis olevat vist muidu tihti probleemiks), see on hea. No see müüja väitis, et ei, üldse ei teki niiskust, aga kuna ta oli vene naine, siis ma poleks küll kindel, kui palju ta Abikaasa küsimusest jagas ja kas see on ikka see parem variant. Mugav oleks ju muidu küll.

Kambreid annab mõlemal eraldi välja lülitada ja energiatarve on ka täpselt sama, ainult et jah, ühe puhul on siis nö sama raha eest rohkem sügavkülma.

Atlanti hõbedane variant maksab €435 (~6800 kr), Aristoni grafiit, sihuke tumehall ja matt, maksab €549 (~8600 kr). Aristoni oli veel ka heledamat, hõbedane kergelt kollaka alatooniga (no ma ei oska paremini seletada :D), hind oli suht sama. Aga see oli läikiv ja matt meeldis rohkem. Ideaalis me tahaks vist heledamat, aga samas ega selle Atlanti hõbe nagunii rohkem ei meeldinud. Värv polnud ühesõnaga kummalgi ideaalne, aga Ariston vist siiski võidab.

Meile mõlemale meeldis Ariston välimuselt (ja sisemuselt :D) palju rohkem ja no frost (eeldusel, et see korralikult töötab) oleks väga mugav, aga jah, hind on kallim ja sügavkülm väiksem.

Ja nii me lihtsalt ei suutnudki otsustada – oli plaanis kohe ära osta, aga võtsime homseni mõtlemisaega.

No ja siis tulin koju ja miski hetk HAKKAS MEIE KÜLMKAPP TÄIESTI LAMBIST TÖÖLE. Ma ausõna ei tea, mis pagan viga oli (äkki ei suutnud enam selle jääga toime tulla ja viskas nii kauaks sussid püsti, kuni jää ära sulanud oli) ja kas seda juhtub veel, aga noh, praegu ta töötab… Ehk töötab nüüd probleemideta veel mõned kuud, kuni köögiremondi tehtud saame.

Ühesõnaga lükkame kapi ostu vist jälle rõõmsalt edasi. Kui meie külmik ükskord veel sama trikki tegema peaks, siis ostame küll kohe uue. Aga teie võite rõõmsalt arvamust avaldada, millise kapi teie valiksite :D Piltidelt pole paraku suurt midagi näha, välimust nende järgi võrrelda ei saa.

Jun 132011
 

Ma siin sirgeldasin vaba käega Paintis ja Photoshopis midagi kokku – ainult köök-elutoa ja eeskoja osa. Mõõdud pole täpsed, tulevase ahju omad eriti :D Aga ülevaate saamiseks piisab küll.

Esimene on praegune ja teine meie tulevikuplaan enne võimalikku verandaideed (millest kirjutasin põhjalikumalt eelmises postituses). Panin põhja- ja lõunasuuna ka paika, no et te saaks aimu, kuidas päike umbes käib. Ta sealt parempoolsest kitsast aknast paistab hommikul, vasakpoolsesetesse jõuab lõuna paiku või veidi hiljem ja paistab terve pärastlõuna, planeeritavasse otsaaknasse jõuaks vist ka juba pärastlõunal… Või õhtupoolikul… No midagi sellist.

No ja nüüd on küsimus, kas võiks planeeritava esiku ja eeskoja asemele tekitada hoopis mingi selline variant, et esikukapid sinna seina, kus naabrite trepp, emma-kumma ukse võiks alles jätta, mis kööki viib (nagu vanalt plaanilt näha, on neid hetkel kaks, mõlemasse kööki, eks), ja välisukse võiks iseenesest liigutada ka ükskõik kuhu… Ja siis klaasitud veranda kuidagi. Ah, ma ei tea. Võib-olla läheks ikka liiga keeruliseks :P

vana plaan

uus plaan

Sellest rääkimata, et köögimööbli paigutamine saab huvitav olema – nagu te näete, on ruum küll suur, aga kõik seinad on hakitud uste, akende, ahjude või pliitidega :P

Jun 132011
 

See remondivärk ei edene meil kohe üldse mitte. Tähendab, me kogu aeg üritame tegeleda, aga kogu aeg tekivad mingid küsimused, millele vastata ei oska, ilma vastusteta edasi liikuda ei saa… Või siis pole lihtsalt aega tegeleda. Näiteks pidi Abikaasa ju nädalavahetusel teise köögi tühjaks lõhkuma, tegelikkuses olime aga mõlemad poolhaiged ja suutsime nädalavahetuse jooksul kordamööda päevi maha magades vaevu laste järele vaadata.

Viimase lõhkumise tulemustest pilte ka. Enne pilte eriti meelde ei tulnud teha.

CIMG3892

CIMG3893

See lubikrohv on nii pude, et tuleb ikka ka maha võtta:

CIMG3995

CIMG3996

CIMG3998

CIMG3999

CIMG3997

CIMG4000

CIMG3894

CIMG3895

CIMG3896

CIMG4002

CIMG4003

CIMG4004

Laest tuleks ilmselt need palgid ja krohv ka maha võtta, sest seal all paistab vähemalt osaliselt mädanenud olevat.

CIMG4005

Kui saaks nüüd teise köögi ka sama tühjaks lõhutud, siis võiks kogu värgi uuesti mõnele ehitajale ette näidata.

Seina läheb 5 cm roomatt ja peale lubikrohv, laed teeme peegellaed, nagu kunagi olid ja samuti krohvi alla. No vähemalt praegu on selline plaan, kuni keegi ümber ei veena :P

Põrandate koha pealt on üks suur küsimärk. Senini pole aru saanud, mis variandid täpselt on. Tsementi täis valada oleks üks, kuna me aga kogu elamist ette ei võta, vaid esialgu ainult poole, siis see läheks vist liiga kalliks. Teine variant on seal… Ma ei mäleta… Tuuletõke, soojustus (vill vms), laud? Ausalt, ma olen võhik, ma ei tea. No ja siis muidugi küsimus, kas ja kui palju annab ära kasutada vanu laudu, kust saada võimalikult soodsalt uusi (sest ainult vanadest kindlasti ei piisa).

Akende koha pealt suutsime vähemalt miskit ära otsustada. Nimelt seda, et neid me hetkel eriti ei näpi :D Läheme laupäeval akende renoveerimise koolitusele (õigemini vähemalt Abikaasa läheb, kas ka mina minna saan, see alles selgub) – saatsin koolitajale meie akendest pilte ja tema arvas, et saame neid renoveerida küll. Ütles, et oma puhuri ja akna võib kaasa võtta, suurepärane! Näitasin neidsamu pilte veel ühele uuele tuttavale (haha, ma pole temaga veel tuttavaks saanud, aga varsti saan, sõbranna uus mees), kes töötab aknaid tegevas firmas, nemad seal ka arvasid, et võib täitsa asja saada, ehkki nokitsemist on muidugi üksjagu ja värvi alt võib üllatusi välja tulla, vbla peab mõne detaili välja vahetama jne.

Ühesõnaga me pole veel kindlad, kas me renoveerime :P Aga uusi ka praegu ei pane. Kirjatsura siin soovitas, et kui otsest häda pole, ei tasu torkida, ainult aknakiti võiks silikooni ja liistu vastu vahetada, vot selline plaan ongi. Koolitusel käime ära, näeme täpselt, kuidas asi käib, saame aimu, kui palju aega võtab… Ühe akna ilmselt renoveerime täitsa ära, siis on selgus käes. Eks siis järgmine talv vaatab, kuidas silikooniga ja tihenditega sooja peab, vast saab mõned aastad läbi ja selle aja jooksul otsustame, kas paneme uued või renoveerime vanad ja paneme selle käigus pakettklaasid.

Nii palju peame küll tegema, et ühe akna asemele tuleb terrassiuks tellida ja see aken, mis seal koha peal praegu on, see läheb teise seina, kuhu me akent tahame, aga kus praegu pole. No ma vähemalt loodan, et õnnestub see aken niiviisi ühest kohast teise transportida, eks näis.

Kui me peaks kunagi hiljem uute akende ja originaalilme taastamise kasuks otsustama, siis tuleb maja tänavapoolsele küljele kahe suure akna asemele neli väiksemat. Ühel pool on meie magamistuba, kus me nagunii niipeagi mingit remonti rohkem teha ei saa, kui ehk kõige odavama tapeediga ajutist iluparandust, nii et seal pole vahet. Teine on lastetuba, kus loodame nüüd remondi ära teha, aga selleks ajaks, kui ükskord akende vahetamise jaoks ressurssi on (kui me üldse otsustame vahetada), on vast nagunii lapsed juba kasvanud ja vajadused muutunud, nii et võib uuesti natuke remonti teha, üht akent kahe vastu päris ilma sisemiste parandusteta ju vahetada ei saa.

Ja noh, ma nagunii hästi ei kujuta ette, MILLAL see ressurss akende jaoks tekkima peaks, me maksame ikka tükk aega praeguse remondi laenu tagasi (kui me seda üldse saame :D).

Oo, ja siis muidugi veel klaasveranda mõte, mis meile pähe istutati. Meie elamine on sihuke ristkülikukujuline ja hoovi poolt ulatub selle ristküliku keskelt välja ruudukujuline eeskoda. Tänu eeskojale on mõlema köögi aknad kitsad, nagu pool vanaaegset kitsast akent. Mõtlesime parandada asja sellega, et teha köökidest ja nende kõrval asuvast toast poolavatud suur ruum, toa otsaseina teha aken, nii et sealt langeks valgust kogu pikka ruumi. Eeskoja mõtlesime jagada kaheks, et sisemisest poolest saaks esik. Noh, nüüd avaldati arvamust, et see materjal, millest eeskoda kokku klopsitud on, pole ilmselt eriti kvaliteetne ja et neid laudu väljast enam näiteks värvida ei saaks, värv ei hakkaks peale. Et kui nagunii tuleb seda putitada, miks mitte teha sinna osaliselt klaasitud veranda, saaks valgust kööki juurde. Koja üks sein on vastu kööke, ühe seina tagant läheb naabrite trepp teisele korrusele, selle seina vastu võiks teha esikukapid. Ülejäänud kaks seina, millest ühes on meie välisuks ja teine sein on tulevase terrassi poole, vot need võiks klaasida (ukse võiks ka tegelikult mujale viia või siis see seina ainult osaliselt klaasida). No aga… Eeskoda kui sellist siis enam üldse poleks, esik oleks verandaga koos… Suured maast laeni klaasid on jälle koht, kust rämedalt külma tuleb. Samas idee on väga ahvatlev, sest köögis ON pime, see on üks selle elamise suurimaid miinuseid. Ja see otsaaken, mida tuppa plaanime, kogu ruumi korralikult ära valgustada ikka ei suudaks, see ruum saab olema umbes 4×9 meetrit, lühemas seinas oleks siis suurem aken ja terve pikema seina peale on kaks kitsast akent… Ühesõnaga seda veranda ideed tahaks hoolega kaaluda, oleks vaja veel mingi asjatundjaga konsulteerida, me ei kujuta endale seda kõike päris täpselt ette, aga võib-olla oleks tõesti võimalik kuidagi tekitada nii rohkem valgust kui esik. Ilma et see liiga keeruliseks läheks. Aga võib-olla ka mitte.

Ahi tuleb vist ikka tellistest. Kiidetakse küll potte rohkem, aga üldiselt ma usun ka seda, et kui on hea tegija, on ka hea ahi, olenemata materjalist. Ja kuna see, kes meile tellisahju hinnapakkumise tegi, ehitas kolm aastat tagasi ahjud sõbranna emale ja nemad on rahul, siis… Võiks ju. Hinnavahe on ikka piisavalt oluline ja pottahi meeldiks mulle välimuselt rohkem vaid siis, kui tegu oleks glasuuritud potiga, meie pakkumine tehti aga tavalisele ja glasuuritud variant tuleks veel üksjagu kallim, seda me kindlasti endale lubada ei saa.

Pliidi koha pealt ei oska mingit seisukohta võtta. Mõtlesin juba, et ehk peaks ikka vana parandama – et peaks uurima, kui kunagi hiljem oleks vaja see Pioneer Kalvise vastu välja vahetada, siis ehk saab sedagi suurema läbuta tehtud – no et ei rikuks väga remonti. Samas pudeli vahetus maksab vist umbes viiendiku uue pliidi hinnast ja see Pioneer on siiski üle 30 aasta vana. Ehk on siin see koht, kus tuleks otsustada kallima variandi kasuks ja kohe uus pliit panna, et igasugu tulevasi probleeme eos vältida. Pliidi peaks kätte saama umbes selle hinnavahe eest, mille võrra tellisahi pottidest odavam on…

Soojamüür tuleks ilmselt lasta lahti võtta ja korda teha, mitte et ma teaks, mis seal täpselt valesti on, aga kuskilt pidavat midagi sisse ajama.

Ja siis need vanad malmradikad, mis on praeguses elu-/tulevases magamistoas – need on hetkel akna vastasseinas. Pikemas perspektiivis on plaan need akna alla panna, aga see eeldaks torude läbi viimist põranda alt, kuna me aga siinpoolsete tubade põrandaid esialgu ei puuduta, siis seda veel teha ei saa. Ja need radikad läksid väga vaevaliselt soojaks, nii et on ilmselt umbes, tuleks puhastada. Mõned on väitnud, et see pole võimalik või on mõttetu, mõned, et saab küll. Ei tea, kas ja kuidas ja mis vaevaga ja mis hinna eest… Noh, alati on võimalus need lihtsalt jätta. Mitte midagi teha. las minna siis edasi vaevaliselt soojaks, jahedas toas ongi ju hea magada… Või mis. Tegelikult ma olen külmavares :P Võib-olla tuleb need radikad ka üldse välja vahetada, aga sel juhul mina isiklikult ei näe vahetusel enne mõtet, kui kunagi põhjaliku remondi teeme, toa tühjaks lõhume ja saame põranda alt need torud vedada, et uued radikad siis akna alla panna. Las need vanad olla seal, kus on… Saame esialgu hakkama. Loodetavasti.

Kui kõik need asjad ära otsustatud saaks, siis ülejäänu oleks juba lihtne. Elektriplaan ja köögimööbel ja vannituba (mitte et selles kõiges midagi lihtsat oleks, aga tunduvad lihtsamad ülesanded, kui ülalmainitu üle otsustamine) ja… Noh, eelarve :D Ja laenu küsimine, et vaadata, kas üldse tuleb köögimööbel ja vannituba :D Kas üldse tuleb midagi :D

Vahel ikka mõtlen südametäiega, et oleks pidanud renoveeritud korteri ostma. Siis aga vaatan uuesti kinnisvarakuulutusi ja tõden, et seal pole mitte midagi ligilähedastki sellele võrratule kohale, mis meil leida õnnestus. Ühesõnaga kodu on õige. Otsus oli õige. Nüüd tuleb ainult kuidagi need tuhat asja ära otsustada ja laenu saada ja siis saabki juba remontima hakata. Lihtne, eks :D:D:D

Jun 112011
 

Palavus teeb laisaks, üldse ei jõua kirjutama. Fotode valimine ja töötlemine tundub ületamatu raskus olevat, nendest parem ei mõtlegi :P

Aga mõned märksõnad võiks ju kirja panna, muidu ununeb täiesti.

Eelmine nädalavahetus oli mõnus. Laupäeval käis Marko külas, tal on kombeks ootamatult tulla – no ikka nii, et mis sa teed, ma olen Pärnus. Seekord olid nad Kihnu praamilt maha jäänud ja mõtlesid, et tuleks selle asemel hoopis mulle külla. Mina irvitasin, et tulgu aga, meil on siin vaja igasugu asju teha. On varemgi juhtunud, see oli küll Tartus, et pahaaimamatult külla tulev Marko pannakse mööblit vedama ja muud taolist tegema. Seekord tekitasid nad Abikaasaga grillimise nurga (vedasid suuri kive istumiseks ja ehitasid väiksematest tuleaseme) – selle suve esimene grill sai ka tehtud.

Jutustasime poole ööni – koduostust, remondist, usust… Oh, mõnus oli.

Pühapäeval käisime Tallinnas – linna sisse küll ei jõudnud, kokkusaamise paigaks oli Pääsküla. Jutustame 20 augustis sündinud lapse emadega ühes kinnises keskkonnas ja see oli meie esimene suurem, nö üleriigiline :D kokkusaamine. Kohale jõudis vist 13-14 ema ja sama palju augustipõnne, mõned mehed ja vanemad õed ka kaasas. Mehi oli kolm ja õdesid vist isegi kuue ringis. No ma olin alguses plaaninud Poisiga kahekesi minna, aga mõtlesin, et autoga oleks ikka palju mugavam, seega oli vaja juhti, nii saigi terve perega kaasa võetud.

Igati mõnus päev oli – suures ilusas aias, kus täiskasvanud said jutustada ja süüa, lapsed mängida. Loodetavasti tuleb selliseid kokkusaamisi veelgi!

Esmaspäeva võttis Abikaasa vabaks ja nad lõhkusid koos Olegiga ühe toa tühjaks. Lae ja kõik seinad, põrandalauad jäid, aga neist sai vist naelu välja tõmmatud, peaks suht lahti olema. Abikaasa alustas köögiga ka, aga õhtu oli juba käes ja väsimus peal, siis tuli töönädal, täna ka ei jõudnud… Homme ehk saab jätkata. Kui kõik on lõhutud, saab ehk mõne ehitaja käest täpsemat aimu, kui palju remont võiks maksma minna. Et siis raha otsima minna.

Või nojah, kõigepealt tuleks ära otsustada lugematul arvul asju.

Kas me teeme ahju tellistest või pottidest – potte kiidetakse rohkem, samas tellise kohta olen ka piisavalt positiivset kuulnud ja hinnavahe on õige suur.

Kas need aknad on renoveerimist väärt või mitte – on tulnud mitu arvamust, et nõukaaegsed aknad pole ikka nii kvaliteetsed ja pole neil ka nii palju väärtust, tuleks taastada algsel kujul, meil on joonised sellest täitsa olemas. Üks inimene arvas, et välimised raamid ei pruugi eriti heas seisus olla… Kas siis on või ei, kust ma tean – paistavad okei. Ja nädala pärast on pärnus akende renoveerimise koolitus, see oleks nagu märk, et peaks ikka vanasid putitama. Originaalilme meeldib küll rohkem, aga kellel seda raha on, et kõik aknad välja vahetada.

Kas peaks pliiti parandama või välja vahetama – ilmselt ca €200 maksvast pudeli vahetusest esialgu piisaks, aga kes teab, millal see täitsa tuksi läheb, ikkagi üle 30a vana, kui remont juba tehtud, oleks seda pliiti palju keerulisem välja vahetada.

Kas elutoa malmradikaid annaks puhastada ja edasi kasutada või ei – ühed mehed arvasid, et kindlasti mitte, teine mees, et muidugi!

Palju küsimusi, vähe vastuseid :P

Kõigele lisaks on mul teist päeva rõve kurguvalu, eile oli isegi natuke palavikku. Abikaasal on juba viies päev samalaadse kurguhädaga – no mis jama see on! Sihukese kuuma ilmaga täiesti häbiväärne. Pea oli ka paks otsas, lõpuks võtsin paratsetamooli, mis tegi olemise üsna heaks, aga õhtuks läks jälle valusaks ja teine tablett enam ei aidanud.

Poiss on tohutult viril, see kuumus ilmselt ei meeldi, hambad võib-olla tulevad, sääsed söövad ja… Oeh.

Nii me siin siis elame.

Nüüd hakkasin veel luksuma kah. Kuri urin :P