Kui Pips üleeile küsis, kas nad võivad täna külla tulla, siis ma olin otse loomulikult rõõmuga nõus. Polnud mitu kuud näinud, remondiga oli vaja uhkeldada ja nii edasi.
Külaliste puhul on alati nii, et esiteks on rõõm lihtsalt nägemisest ja suhtlemisest, teiseks käib minu puhul sellega alati kaasas sama suur rõõm motivatsioonist kodu korralikult ära koristada. Vahel ma olen nii usin, et jõuan kogu aeg kõik korras hoida, alati aga mitte. Praegu oli täpselt selline seis, et ma muudkui üritasin koristada ja mingil määral õnnestus ka, aga mitte nii põhjalikult, kui oleks tahtnud. Nüüd oli siis põhjust ja viitsimist kogu elamine tolmuimejaga üle tõmmata, vannituba küürida, elutoa valget põrandat lapikesega hõõruda ja nii edasi.
Toad näitasin korra alguses ette küll, aga ilm oli nii ilus, et olnuks patt mitte õues olla. Nii me siis sättisimegi laua ja toolid tulevasele terrassile ning ülejäänud pool päeva sai tegeldud alkoholi tarbimisega (saan ju nüüd jälle üsna vabalt juua, ainult hommikune ja õhtune tissikord on alles), õgardluse ja jutustamisega.
Kuna Plika jättis lõunaune vahele, panime ta õhtul juba enne Poissi magama. külalised hakkasid samal ajal Tallinna poole sõitma, jõudsin nõud kohe ära pesta, Poisi panime ka magama, Abikaasa läks nüüd sauna ja minul on imeline vaba õhtu. Ma ei mäleta, millal lapsed viimati mõlemad pool üheksa magasid.
Sain eile oma UK-st tellitud raamatud kätte ja lugesin ühest pool läbi, lähengi nüüd edasi lugema. Õndsus!
meil oli eile sama seis. Gregor lõunaund ei maganud ja mõlemad lapsed magasid enne üheksat 🙂