Feb 132012
 

Käisin täna hommikul teises sõidutunnis. Kui esimeses polnud mingit võrdlusmomenti, kõik tundus lihtsalt keeruline ja tunni lõppedes oli valdav tunne kergendus, et see pinge lõpuks ometi lõppes, siis tänaseks oli võrdlusmoment olemas ning areng ka tuntav. No näiteks käiguvahetus õnnestus enamasti juba kangi vaatamata, pilku suutsin rohkem teel hoida, autot ennast ka :D Siduri vajutamine ja käigukangi liigutamine tulid juba üsna hästi koos välja, ilma et ma oleks pidanud kogu mõtte ainult sellele suunama, samuti hakkab sisse harjuma see, et kui siduri lahti lasen, peab jala sealt pealt ära võtma, eelmine kord kippusin ikka kogu aeg seal juures “valmis” hoidma, sest alguses me peamiselt käiguvahetust ju harjutasimegi.

Ja kiirus ei olnud ka enam nii õudne. Vastutulevad autod ei tekitanud paanikat :D Me harjutasime mingil vaiksel teel veidi linnast väljas, kus autosid liikus vähe, aga kui eelmisel korral sõitsime ainult pikka teelõiku edasi-tagasi, siis seekord ikka keerasime mujale, sõitsime edasi, tiirutamist oli tunduvalt rohkem. Päris maanteel sõitsin lõpuks ka, kuni linna piirini, vahepeal oli kiirus 50 ja ei tundnudki, et ma ei saa hakkama.

Nii et jaa, täna oli palju mõnusam, pinget enam sees polnud.

Muidugi olen ma veel ikka väga algaja ja ka nendest vähestest asjadest, mida ma olen üldse teinud, vajavad paljud veel korralikku harjutamist. Mul on endiselt komme ühele asjale keskendudes teised tähelepanuta jätta. Auto teel hoidmine on endiselt suurim probleem – küll kaldun liiga äärde, küll vastassuunavööndisse. Aga siiski-siiski, seekord ma juba suutsin enamik ajast seda ise teel hoida ja samal ajal käike vahetada, see on ka juba progress. Järgmiseks korraks panime küll veel topelttunni ja läheme taas linnast välja, ehk saan siis selle ka käppa, et ma päriselt oma teepoolel püsiks :D Siis julgeb linnas ka harjutama hakata.

Igal juhul tunnen ennast juba kindlamalt kui enne. Järelikult saab asi ainult paremaks minna :D Neljapäeva ootan juba rohkem, kui tänast ootasin. Järgmiseks nädalaks on kolm lühemat (st tavaline 50 minutit, mitte topelt, nagu seni) tundi ka juba kenasti kirjas.

  5 Responses to “Lootust on”

  1. auto teel hoidmisest – kas sul on kedagi autoga tuttavat, kellega koos harjutada? minu jaoks oli auto sirgelt teel hoidmine kunagi ammu-ammu absoluutselt üle mõistuse käiv asi. selgeks sain nii, et sõitsin isa 05-ga (olid ajad :) ) 3h reast umbes 150x50m platsil: ikka sirgelt mööda üht serva platsi teise otsa, keerasin ringi, tulin tagasi. seda platsi nägin hiljem julgelt 3 nädalat unes, aga auto sirgelt hoidmine oli selge :D

  2. Huvitav, et kohe alustatakse tee peal sõidust. mina harjutasin ca kuu aega platsisõitu ja siis alles Tallinna teede peale. Oli ka alguses päris hirmus, aga hirm asendus kiirelt meeldimisega ja siiani on autoga väga hea sõita :)

  3. No Pärnus on reeglina ka alguses plats, mis selle autokooli puhul tähendab sauga ringrada. Kuna sinna me aga mingitel põhjustel minna ei saanud, siis valiski õpetaja lihtsalt vaikse tee veidi linnast väljas :D

    Linna sõitma lastakse ikka alles siis, kui asjast juba üht-teist jagab ka. Kuu tundub küll tarbetult pikk aeg, aga Tallinna liiklus on muidugi ka miskit muud :P

    Ja mis auto teel sirgelt hoidmisesse puutub, siis siinkohal teeb asja poole raskemaks see, et kõik on ühtlaselt valge. Muidugi eristab sisse sõidetud jälgi ja tee ääres asuvaid kõrgemaid lumehunnikuid, aga nende nägemiseks tuleb rohkem pingutada. Kui oleks ikka asfalt ja kõrval muru, oleks hoopis lihtsam :)

  4. Mina hoian aegajalt siiani seda jalga seal "valmis" Väga tobe harjumus, õpetaja ei saanudki mind sellest lahti harjutada :P

  5. Mäletan, et Tartus õppides alustasime esimest tundi Tähtverest, suunaga Tallinn-Tartu maanteele :D Täna tunduks see müstika aga siis oli aasta 1986 ja liiklus hoopis teistusgune.
    Praegu, kui mu poeg Tallinnas autokoolis alustas, siis käis ka 5 x 45 minutilist tundi platsil. Tema õpetaja ütles kohe, et ühtegi inimest liikusesse enne ei lase, kui auto valitsemine selge. Olin algul hämmingus, et mida seal niikaua teha aga nad alustasid esmalt käikudest, allapoole ja ülespoole vahetamine õigel ajal koos vaadetega, slaalom esi- ja tagurpidi, tagurdamine tunnelis, tõusult käsipiduriga minemasaamine jms. Pärast läksid Nõmmele, esmalt väiksed tänavad, siis suuremad tänavad, sõidueesõiguse kindlaks tegemine, siis suuremad tänavad ja ühesuunalised teed ja siis vist tuleb maanteesõit. Kui võrdlen oma autokooliga, siis mulle tundub küll, et tema õpetajal on hästi süsteemne lähenemine, aga eks paistab, kuidas eksamil läheb.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.