Feb 142012
 

Mitte et siin täielik vaikus valitseks, aga viimasel ajal kirjutan ainult üksikutest seikadest ja üldine elu jääb tagaplaanile.

Nädalavahetus oli imeline. Abikaasa on pärast asjade selgeks rääkimist absoluutselt imeline. Nii hea on tunda, et pingutame mõlemad, ei ole enam neid varasemaid pingeid ja pidevaid tülisid. Sel nädalavahetusel oli tema tublim kui mina, tõusis mõlemad hommikud varem (no ok, ta läks lihtsalt õhtuti vara magama ja ärkaski seega), laupäeval ärkasin alles peale kümmet ja pannkoogitainas oli juba valmis… Ja laupäeva õhtul käisime restoranis ema mehe juubelit tähistamas, hästi mõnus õhtu oli.

Pühapäeval käisime Abikaasa vanaema juures hommikust söömas, pole sinna ammu jõudnud, vanad head ajad tulid meelde, täielik nostalgia. Laste lõunaune ajal vedas Abikaasa tohutu koguse puid kuurist kotta, et oleks jälle lähedalt võtta.

Muidu lihtsalt kulgesime, koristasime, tegime süüa, tegelesime lastega… No lihtsalt hea oli.

Läbisaamine lastega on endiselt kõikuv. Hoolimata sellest, et MEIE enam ei tülitse, ei suuda me sugugi alati lastega rahulikuks jääda. Ärritume mõlemad, aga rahustame siis teineteist, vaatame üksteisele otsa ja tõdeme – ma tean täpselt, mida sa tunned. Plika ajas mul täna juhtme kokku sellega, et ei maganud lõunaund ning kui ma õhtul autokoolis olin, siis oli ka kogu aja tüli majas olnud, üleväsinud lapse lollused… Abikaasal on kurk jälle hullult valus, tervis juba pikemat aega kesine, võttis siin vahepeal antibiootikume, aga niipea, kui nädalane kuur täis sai, läks kurk jälle jamaks kätte ära, nii et homme vist uuesti arsti juurde.

Kevad võiks tulla… Kannatlikkus võiks tulla :P Aga no hea küll, eks me anname endast parima. Seegi on tohutu edasiminek, et ise ei kakle. Lastega igal hetkel kannatlikuks jäämine on nüüd see kõige olulisem eesmärk, aga paraku ei lähe siinkohal asjad nii kiirelt, kuna nendega ei saa ju täiskasvanute kombel kõiki probleeme läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida. Ma ootan juba aega, millal saab…

Vaatasin täna meie rahaasjad üle ja seis on rõõmustav – selle kuu rahad on üle tulnud, kulud maha arvestatud, säästudeks jääb päris kenake summa. Kõik vajalikud paberid intressidelt tulumaksu tagasi saamiseks on nüüdseks esitatud, täna saatsin netipangast meie info ka maksuametisse, homme õhtul saab ilmselt juba deklarit teha, sealt tulev raha läheb ka kõik säästudeks. No kohe kindlustunne on, kui veidike kõrvale pandud, ehkki ma loodan ikka varsti tööle minna.

Ma ise sain sel kuul suurema summa raha kui tavaliselt, sest vanemahüvitist makstakse eelmise kuu eest ehk sain jaanuari eest viimase täissumma, aga lapsehooldustasu käib siis ilmselt jooksva kuu eest ehk Poiss sai 11. veebruar 1,5 aastat vanaks ja VH aeg seega läbi, ülejäänud kuu eest tuli nüüd siis suurem lapsehoodustasu. Järgmisel kuul saan lapsehooldustasu juba täislaksu ja viimase jupi VH-d, mis on ca kolmandik senisest. Ausõna, see lapsehooldustasu on hetkel ikka väga teretulnud lisa sissetulekule, millega veel poolteist aastat arvestada võime.

Ahhaa, Tallinna plaanidest kah. ÕNNEKS tuli mulle seekord meelde ENNE pühapäeva, mis on mu Tallinna-tripi kõige olulisem eesmärk – Plikale turvatool välja valida :D Nii et sõitmist on plaanitust veel rohkem – reede õhtul ei saa ma mitte otse Merlise juurde minna, vaid autoga üsna tema kodu lähedale, et siis ühistranspordiga Beebimaailma sõita ja seejärel tagasi Merlise juurde. Laupäevaõhtuse augu lubaski Nadja ära täita, kui ta just ühele juubelile minema ei pea, mis olevat ebatõenäoline ja pühapäeval õnnestub siiski vist korra Kratiga ka kokku saada. Ja tegelikult on võib-olla vaja Ökosahvrisse ka minna (kodulehelt paistab, et neil on seal kaaluga küpsetuspulber müügil, mida ma kindlalt skoorida tahan, pean uurima, ehk on Mahemarketis ka)… Ja ühistranspordiga seonduvat tuleb täpsustada, ma tahan kõik plaanid täpselt ära teha, et ei peaks korralduslikele küsimustele nende päevade jooksul mitte ühtki ajurakukest kulutama ja saaks täiega sõpradega suhtlemist nautida.

Lõpetuseks palliuudiseid kah. Olin mitu päeva 124. tasemel kinni, aga eile õnnestus see ära teha ja tänaseks on juba 129 ees. Tean nüüd ka seda, et viimane on 155, vaatasin selle huvi pärast YouTube’ist ära ka. Aegamisi võiduka lõpu poole!

  3 Responses to “Peaks vist vahel üldist juttu ka kirjutama”

  1. Turvatooliralli on huvitav seiklus. Meil leidis õnneks juba oma kulminatsiooni.

  2. esimest korda elus näen sinu postituses väikest tähelepanematust :)

    lause algusega "kõik vajalikud…"
    lause algusega "nii et sõitmist…"

  3. Mul vist ununes jah pärast üles panemist üle lugemata seekord :D

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.