Mar 152012
 

No ausõna, ma ei oska enam normaalseid pealkirju välja mõelda, kogu aeg tahaks kasutada sõna “imeline”. Kevad mõjub hullupööra hästi, ausalt!

Eile käis mul külas üks väga vana sõbranna, kellega me vahepeal totaalselt eri lainel olime, põhjalikult tülli läksime ja selle tagajärjel viis aastat ei suhelnud. Nüüd aga viis saatus meid jälle kokku ning oleme jälle igati ühel lainel – tal on aastane laps ja vaated lastekasvatusest on meil väga sarnased. Nii me siis jutustasime terve päeva, et üksteist oma eludega kurssi viia ning lapsed said koos mängida.

Viimase aja suurim hitt on suur pappkast, mille sees mulle turvatool saadeti. Sellega saab ju igasugu tükke teha :P

Täna jõudsin põhjalikult koristada, sõidutund läks ka nagu lennates (Papiniidu ristmik igast küljest) ja lõpetasin selle suure Maxima parklas, kus ma uhkelt täpselt nelja parkimiskoha keskpunktis auto välja suretasin :D

Ma pole NII ammu Maximas käinud, üldse pole poes käinud, viimasel ajal käib alati Abikaasa. Läksin suhkruvarusid täiendama (seal on Dansukkeri fairtrade rafineerimata demerara €2.68/kg – ma odavamalt pole kuskilt leidnud), avastasin ühtlasi Vileda 40% sooduka ja tuli meelde, et nõudepesukäsnad on ammu otsas ning laualapid kah otsakorral, soetasin varusid. Kristina kiidetud mahemakarone ostsin prooviks ja mis kõige olulisem, leidsin ometi sobiva kasti laste konstruktori jaoks.

Kõlab lihtsalt, eks, kast konstruktorile. Aga ma otsin seda suvest saati :D Kõik olid kas liiga väikesed või liiga suured või lihtsalt koledad. Lisaks oli äärmiselt oluline aspekt tugev konstruktsioon, sest lastele meeldib igasugu kastidesse sisse ronida. Seni olid konstruktori jupid tavalises koledas pappkastis, selliseid nad lõhuvad sisse ronides mõnuga.

Novot, sellise kasti sain. Maksis €6.79, oleks küll nii umbes poole odavamalt tahtnud, aga arvestades seda, kui kaua ma otsinud olen, ei hakanud küll hinna pärast ostmata jätma, ega see tegelikult ju nagunii eriti kallis polnud.

Koju jõudsin alles kell pool kaheksa. Abikaasa pidi natukeseks tagasi tööle minema, aga sibulapirukas tuli just ahjust, lapsed jäid kell kaheksa kenasti ja kiirelt magama ning minul on ütlemata mõnus õhtu olnud.

Poisist on saanud täielik õuehull, tasub vaid mainida sõna õue või kiikuma, kui tema juba hüüab: kiiga-kaaga, ÕUE!, võtab oma kombe ja paneb välisukse poole jooksu. Ükspäev haaras riiulist Plika mütsi, ajas selle pähe ja tahtis minema hakata :D

Homme tuleb ilmselt Kats külla ja nädalavahetuseks läheme Tallinna, mis tähendab, et homme on suuremat sorti küpsetuspäev – nii umbes kolm kooki ja kolm leiba, arvan ma. Külalisi vaja ju kostitada ja külakosti kaasa võtta.

Ja oh, nädala pärast on sünnipäev. Aeg lendab!

PS. Ilmselt on ka see puhtalt kevade teene, et kui ma viimased kuud olen minimaalselt pildistanud ja lapsi pea üldse mitte, siis nüüd järsku tahan ja viitsin jälle. Fotod on head!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.