On üks suur ja tähtis teema, mis meelel ja keelel, aga blogis seda veel lahata ei taha. Seega läheb kogu aur blogivälisele suhtlusele ja siia kirjutada polegi nagu suurt miskit.
On mõned pildid, mis ootavad üles panemist, oodaku veel veidi.
On hea meel, et Poiss on õppinud lõunaunesid toas magama – jääb kohe ja vaikselt. Enamasti magab kaks tundi, kui olen ta enne korralikult ära väsitanud, siis kolm. Super! Hommikused ärkamised selle arvelt oluliselt paremaks läinud pole, kella keeramist tuleb ju ka arvesse võtta. Seitse-pool kaheksa on ikka üleval – aga no parem kui varasem viis-kuus, eks. Olgu siis kella keeramine või mitte :)
Täna oli esimene tõeliselt kevadsuvine ilm. Lapsed said talvekombe asemele soojad traksikad, õhemad joped ja õhema mütsi, kindad võis suisa ära jätta. Mitu tundi möllasid õues, Annika oli ka oma poisiga külas, seltsis segasem.
Pühapäeval on Kristina plika esimene sünnipäevapidu. Järgmisel nädalal on holistiline nelik. Täpselt kolme nädala pärast lendan Luksemburgi. Load tuleks ära teha, õppesõitudesse jäi kahenädalane paus, nüüd üritan liiklusseadust lõplikult selgeks teha ja küsisin koopia oma sõiduraamatu kohta (või mis iganes see siis on) – pühapäeva hommikuks on kokku lepitud, et läheme Abikaasa ema autoga harjutama.
Ja siis veel tulevikuplaanid… Aga neist kunagi hiljem. Põnevust igatahes jagub.