Kui lõunaunne panemiseks pidin Poissi sada korda voodisse tagasi viima, siis nüüd õhtul ainult 55 😀 Plikaga oli ka hea pärast seda rahulikult toimetada, temaga lugeda ja talle laulda – see üks ühele tähelepanu on talle mõnusalt rahustav, nii et kui ma ta lõpuks voodisse panen, jääb kohe kenasti vaikselt tuttu.
Peaaegu kahesega on unekool tegelikult nii naeruväärselt lihtne, lihtsalt endal peab hea tuju ja kuhjaga kannatust olema. See on muidugi eriti totter, et Poiss jäi ju varem probleemideta magama, aga mis teha – kui see voodist välja ronimise komme järsku tekkis, tuleb see nüüd ka kiiremas korras küljest ära harjutada 😛