Jõudsin ära oodata, nüüd on see haigus küll kindlalt lahkumas! Lapsed olid täna küll veidi virilamad kui tavaliselt ja lõunauni oli väga pikk, aga muidu olid nad siiski terve päeva üleval, palavikku polnud kellelgi, õhtusöögiks sõid laua ääres taldrikutäie suppi, ehitasid torni, vaatasid multikaid ja üldse… Poiss, kes on praktiliselt kümme päeva järjest maganud, oli täna ometigi jälle SUSLIK! Te ei kujuta üldse ette, kui suur rõõm oli seda suslikut näha.
Ühesõnaga täna enam sellist asja ei olnud, et lihtsalt poole istumise pealt magama jääks:
Köha on ka taganemas. Köhivad vahel, aga pole enam neid piinavaid mitte kuidagi lõppeda tahtvaid köhahooge. Tegin neile nüüd õhtul sinepipulbriga jalavanni, määrisin hanerasvaga rinna ja jalad sisse, villased sokid jalga… Ometi võisin seda kõike südamerahuga teha, sest kummalgi polnud palavikku.
Sain nad üle pika aja normaalselt magama panna. Elutoa diivan, kus me oleme Poisiga kõik see aeg maganud ja kus lapsed päeval enamik ajast magasid, on nüüd kokku pandud ja tuba ära koristatud. Täna pesime hambaid, lugesime raamatut ja laulsime – nagu NORMAALSETEL õhtutel. Ja nüüd magavad mõlemad oma voodis.
Nii et meie majas on rõõm.
Üleeile õhtul oli mul hirmus igav. Und polnud, mitte midagi tavapärast teha ei viitsinud. Klõpsisin suurema lootuseta kinnised blogid läbi ja leidsin postituse, milles mainis muuhulgas pusle kokku panemist. Heureka! Kaks kasutatud kraami poest ostetud puslet ootasid siiani kapi otsas oma aega, hakkasin väiksemat neist kokku panema. 1000 tk pusle sai valmis ühe õhtu ja ühe päevaga. Ega pikka pidu pole, tõmbasin karpi tagasi, et teha ruumi 1500 tk puslele – alustasin veel samal, st eile õhtul. No sellega läheb kaks päeva vähemalt, ma arvan 😛 Aga reedel tuleb ema, selleks ajaks võiks ikka köögilaua tühjaks saada või mis.
SA oled ikka hull küll, no täitsa hull kohe 🙂
Kuidas sa suudad selliseid puzzlesid teha ja veel ühe päevaga? Mulle tegelikult meeldivad samuti sellised puzzled AGA selles see probleem ongi, et kui ma tegema peaksin hakkama siis ma lihtsalt ei saaksgi enne rahu kui see koos oleks. No ja mul lihtsalt ei oleks nii palju vaba aega, et sealt karbi seest neid samasuguseid taeva või muru tükikesi sorteerida nii kaua kui nad oma koha on leidnud. Kui ma seda kohe kokku ei saaks siisoleks kogu rahu kadunud ja ma kindlasti ei saaks öösel rahulikult magada.
See viimane pilt poisist on kohe eriti nunnu. Rõõm kuulda, et haigused hakkavad taganema. Vingumine vist ikka aitas 🙂
Ma olengi hull ja lisaks on mul palju vaba aega, millega võiks kindlasti midagi targemat peale hakata, aga noh… Need paar puzzlet ei tapa 🙂 Haiged lapsed terve päeva magasid, mina panin puzzlet kokku. Nüüd muidugi enam päeval nii palju aega pole, aga eks nad ju ikka magavad ja mängivad ise ka. Ja muidugi õhtud, nii kella poole üheksast öösel ühe-kaheni on ju mul see kõikse magusam aeg.
Ilma sorteerimata kohe kindlasti ei saa. Mina nopin alati alustuseks ääretükid välja ja teise puzzle puhul kohe samal ajal sortisin ka ülejäänud tükid ära – muidu ei mängi kuidagi välja, VÄGA tüütu oleks kokku panna. See esimene sortimine võttis tunni kindlasti, kui mitte rohkem.
Sa pane 500 tk puzzlesid, need on köömes, üks õhtu, paar-kolm tundi ja valmis 🙂 Ma neid panin juba kooli ajal nii palju, et liiga kerged tunduvad, seega nüüd ostan ikka minimaalselt 1000 tk. Kui noid sai kooli ajal nädala pandud, siis nüüd panen päeva-paariga. Aga jah, mida rohkem tükke, seda tüütum on 😀 Mis muidugi ongi puzzlede point 😀
Kui ma nüüd selle teise kokku saan, siis on rahu majas, kuniks ma kasutatud kraami poest jälle mõne sobiva leian.
Lapsed ka puslesid panevad sul?
Minu plika on nüüd taasavastanud. 100-tükised on liiga titekad, paneb nii 10 minutiga kokku, 200-tükine meil üks on, aga see pole väga selgete joontega ja jääb natuke raskeks.
Õnneks ta ise veel ei kurda, et liiga lihtsad oleks; koukis oma titeea 24-tükised pusled ka välja ja rõõmu neistki.
Tore, et paranete!
Meil oli see ülemine pusle kunagi kodus!! Hirm- hirmraske 😀
no küll on armas. esimesel pildil näeks ta nagu mingil tähtsal koosolekul osalemist unes.