Saime täna laste õiged D-numbrid kätte, juhhei. Panin nad just netis lasteaiajärjekorda 😛 Nüüd on vaja minna helsestasjoni, kust saab kinnituse, et lapsed ei oska norra keelt ja peavad integreeruma, sellega peaks saama eelisjärjekorda. Ehkki ma ei saanud eelisjärjekorra tingimusi lugedes päris täpselt aru, kas ainult sellest piisab või peavad vanemad lisaks olema ka mitte inglise keele oskajad 😀 No loodame, et ehk piisab sellestki, kui üks tingimus on täidetud. Need reeglid on muidugi riiklike lasteaedade omad ja eralasteaiad ei pruugi neid nii palju arvestada… Paraku on kolm lähimat lasteaeda kõik erakad.
Esmaspäeval Abikaasa muidugi töötab ja teisipäeval magab, aga noh, nädala alguses saab aja kinni panna ja ehk kolmapäeval kohale minna. Ja siis juba ühe soojaga lasterahasid taotlema kah – Eesti arvele see kuu enam midagi ei tulnud, success.
Mm, kui nüüd hästi järele mõelda, siis karta on, et helsestasjon peab siiski ootama – meil on nimelt auto tuksis ja Abikaasa rendikas on kaheistmeline. Lasterahasid taotlema saame minna, kui lapsed niikauaks Külli hoida viime (täna käisime niiviisi nädala toitu ostmas), aga helsestasjoni tuleb nad ju kaasa võtta 😛 Meil on auto viimane remont jaanuari lõpust siiani maksmata, esmaspäeval peaks veidi raha laekuma, siis saab ära maksta, pärast mida saab paluda neil auto üle vaadata ja teada, mis siis nüüd viga on. Aga selle vea parandamiseks (ja hoidke te nüüd kõik pöidlaid ja varbaid, et oleks parandatav ja maksaks võimalikult vähe :D) pole kindlalt raha enne, kui Abikaasa kuu teises pooles oma põhipalga saab… Mis tähendab, et pooleteiseks kuni kaheks nädalaks jääb see helsestasjoni käik vist ootele. Kui just töökoda pole nõus jälle remondi ära tegema ja maksmisega tiba ootama… No äkki sebib nad ära.
Va keeleõpe ei taha edeneda. Õhtuti on niiii raske ennast asjalikuks sundida, ainult logeleda tahaks. Praegu mõtlen, et KUI õnnestuks lastele kiirelt lasteaiakohad saada, siis annaks see võimaluse päeva esimeses pooles värske peaga segamatult keelt õppida. Samas jälle oleks rohkem lootust saada lapsed ühte rühma, kui nad läheksid lasteaeda alles augustis pärast Poisi kolmandat sünnipäeva, nad oleks siis kolm kuud aastase vanusevahega. Turvatunde mõttes oleks ühes rühmas mõnus. Noh, ma usun, et paljuski on see suhtlemise küsimus, kui ma lasteaias mõne normaalse inimese peale satun ja ta ära veenan, siis ehk ikka saab ühte rühma. No ja pole üldse kindel, kas enne augustit kohti saabki, sest praegu pole üheski meie valitud lasteaias vabu kohti, ametlikult peab panema järjekorda 1. märtsiks, et saada koht augustis ja me väga tahaks saada just kodulähedasse, kuhu saab jalutada, mitte 3,6 või 4 km kaugusele…
Ah, läheb täpselt nii, nagu minema peab. Vähemalt asjad liiguvad natuke, see on hea.