Aug 302013
 

Eilseks õhtuks sai “paljastatud” lastetoa must põrand:

IMG_7488

IMG_7490

Tänane päev jäi poolikuks, sest meie ehitajal oli Tartus asjaajamist ja Abikaasa läks tema autojuhiks. Päeva esimese poolega jõudis aga muuhulgas vundamendi soojustamiseks mööda maja ääri auku kaevata, peaaegu pool on tehtud.

IMG_7498

IMG_7504

Abikaasa suhtles telefonitsi mitmete ökoehituse asjatundjatega ja küsis nõu, mil viisil me siis ikkagi täpselt põrandat ja vundamenti soojustada võiks.

Ma ei tea, mis nad lõpuks täpselt välja mõtlevad, aga öeldi, et vundamenti väljast peale peno millegagi soojustada polegi ja see 10 cm põranda all ei tee kah miskit. Olevat võimalus vist mingisugune paber peale panna, mis kuidagi ei lase ülespoole hingata, miskine niiskustõke vms. 10 cm on praegu selle musta põranda nö sügavus, sealt allapoole ei saa midagi panna, muidu peaks hakkama tuulutusavasid suuremaks tegema – nii et käiku läheb vist hoopis põranda tõstmine, sest oleks paksemat soojustust vaja. Aga noh, ma jätan selle meeste hooleks, las nad otsustavad, mispidi kõige parem on.

Tuuletõkkeplaati kusjuures ei laidetud kah maha. Öeldi, et tuuletõke on enamasti välisseinas, aga samas ka seda, et võiks panna plaadi ja siis roomati. No ma ei ole ehitaja ega füüsik, aga nagu mulle ennist seletati, siis see tuuletõkkeplaat on lihtsalt puidust ja kuidagi nii töödeldud, et tuul tuppa ei tule. Aga sealt edasi on palk ja laudis, need hingavad nagunii… Et minu loogika kohaselt ei tohiks midagi väga hullu kah juhtuda… Ah, ma endiselt ei tea :D

Akende koha pealt on ka kahtlused. Et äkki ikka ei vahetaks praegu üldse. Et äkki katsuks ikka järgmine suvi väljast soojustada ja siis ühtlasi terve ringi aknaid korraga ära vahetada. Kogu ringi tellimine tuleks ilmselt soodsam, kui tükikaupa, ühtlasi võiks siis ikkagi kaaluda algsete akende varianti – praegu tellides oleks olemasolevatega samas mõõdus võtnud, sest muidu oleks laudisega jama tekkinud, korraga väljast soojustades ja aknaid vahetades oleks hulka kergem. Muidugi jah, finantsi nõuab see kah kõvasti… Eks näis.

Kusjuures akende kohta tuli üks huvitav asi välja. Ülemistel naabritel on praegu kõige lihtsamad plastikud. Kui nüüd naabrinaisega meie remondist rääkisin ja mainisin, et hakkame ilmselt tänavapoolseid aknaid vahetama, sain teada, et 20 aastat tagasi siia kolides olid nemad ka tellinud puitaknad ja täpselt sellise välimusega, nagu need alguses olid. AGA need olid 7-8 aastaga konkreetselt ära mädanenud, mispeale nad lihtsalt võtsidki need odavad plastikud. Mõtlesid, et kui meretuul puidu nii kiirelt ära hävitab, siis pole mõtet… Praegu arvas naabrinaine, et ehk oli praakpuit. No 20 aastaga on tehnoloogiad muidugi edasi arenenud ja meie kavatseme ikka puitaknad panna, garantii peaks ju ka olema. Igatahes oli äärmiselt huvitav sellest seigast teada saada – polnudki asi selles, et neil oleks olnud suva või meeletu rahahäda, hoopis esimesed puitaknad läksid liiga kiirelt tuksi. Hästi kahju muidugi, sest need olid tõesti ilusad, maja plaanilt on ju näha.

Ahjaa, kõige alumine palk, mis vastu vundamenti on, on ära mädanenud ning tuleb välja vahetada – vundamendi ja palgi vahel on tõrvapapp vms ja ilmselt oli see niiskust läbi lasknud, vähemalt Abikaasa arvas nii. No tõepoolest, üha enam hindan ma võimalust ehitada nullist korralik maja, mitte üritada ei tea kuidas ei tea millest ehitatud vana maja korda teha. Aga noh, oma maja ehitamisest meil jõud üle ei käiks ja siin on meil ikkagi AED ja suurepärane asukoht, nii et :)

  10 Responses to “Augud ootavad täitmist”

  1. Kui põranda alla penoplasti panete ja tuulutuse ka jätate sinna, viivad närilised soojustuse minema. Olen näinud selliseid maju, ka seite vahelt viivad minema, närivad käigud sisse ja tuul hakkab läbi puhuma. Oma majale panime penoplasti põranda alla nii, et kõige alla täiteks kergkruus, siis valasime betooni peale, siis penoplast ja kõige peale jälle betoonisegu. Seinte äärde sai ruberoid ja võibolla kuhugi veel, igatahes peab betoon või mõni muu mittenäritav materjal ümbritsema penopasti tervenisti ilma vähimategi pragudeta, muidu pääsevad hiired sisse ja krõbistavad kõik sodiks.

    • Ma olen lugenud, et igasugu näriliste vastu aitab see, kui tuulutusavade ette tihe võrk panna. Praegugi on need millegi taolisega kaetud…

      • Jah, seda küll, nad avadest ei tulegi sisse. Aga see osa, mida tuulutad, on kõik kaitsetu ja hiired pääsevad ligi, neil on imeline oskus teha käike nii maa sisse kui seintesse. Krõbistavad põranda alt penoplasti ära ja tuul hakkab tõmbama. Kui penoplast jääb puidu peale toetuma, siis puidust närib iga hiirepojuke ennast läbi. Penoplast peab olema kaetud sellise materjaliga, millest läbi ei hammusta.

        • Seda ka veel tahtsin öelda, et küsi arvamust pigem mitme erineva ehitusmehe käest, sest tänapäeva ehitusfirmad teevad süüdimatult ka selliseid kergeid penoplastist maju, mis juba mõne aasta pärast on hõredad. Vundamendi soojustamine penoga on muidugi ok, see saab ka ju alati mingi võrgu ja segu peale, aga põrandad-seinad on teine teema.

  2. Meil on mere ääres maja (ikka kohe päris mere ääres). Ühelpool maja on vanad puitaknad (üle töödeldud) ja teiselpool vahetatud puitaknad (6 aastat) – mõlemad on nagu kompud. Kusjuures uued olid Pärnust tellitud, aga seda firmat enam kahjuks ei ole (muidu soovitaks, sest kvaliteet on hea).
    mina soovitan küll: pane puitaknad :)

  3. mina paneks avad kinni, kergkruus ja peno alla ja valaks betoonist põranda, siis veel penokast kauss, mille sisse põrandaküttetorud+segu ja nende peale liimida täispuitparkett või lauad (paksusega alla 2 cm)

  4. Kui juba on vundamendi ymbrus lahti kaevatud, siis oleks hea panna vihma- ja lumevee ära juhtimiseks torud (pannakse maa sisse ymber kogu maja vundamendi ja ots jookseb kanalisatsiooni), seda tehakse massiliselt Soomes: Meile pani kohaliku omavalitsuse rivika ymber ja meil on soojem. Teil oleks kelder ka kuivem, soojem.
    Igasugune liigniiskus on teie vaenlane, eriti kui olete esimesel korrusel. Ta vöib ka lahti jäääda, sest lihtsalt köike korraga ei jöua, vähemalt sel aastal.
    Jöudu!

    • Puistevillas on midagi, seetöttu rotid teda ei taha. Ise tegin ka vea, et sai Paroc i ostetud. See on rottide maiuspala.
      20 a tagasi oli akende tegemise tehnoloogia vilets, ka minul läksid need aknad metsamajas mädanema.

  5. seda lauset “üha enam hindan ma võimalust ehitada nullist korralik maja, mitte üritada ei tea kuidas ei tea millest ehitatud vana maja korda teha” olen ma korduvalt ja korduvalt erinevates variatsioonides kõigi vana maja omanike suust kuulnud.
    nii et soovin palju palju jõudu ja hoian pöidlaid, et kõik sujuks!

  6. Kaldun arvama, et naabritel said siis praakaknad tellitud. Meie Viking Windows puitakendel läheb 7. aasta ja ei näita (ptuiptuiptui) mingeid mädanemise märke. Mu puusepast isa seletas seda nende akende jaoks kasutatava puidu töötlemismeetodiga.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.