Oct 032013
 

Minuga on see häda, et mul on mingid üllad ideaalid, aga nendeni püüdlemisel jõuan varem või hiljem tõdemuseni, et tegelikult olen ma liiga laisk/mugav/loll, et neid ellu viia. Eks ma mingil määral ikka taidlen ja midagi saavutan, aga kaugeltki mitte nii palju, kui tahaks. Ma tean küll, et ideaalsust ei tasu üldse taga ajada ning parem üks pisike samm kui üldse mitte midagi, aga… Tahaks ju ikka rohkem.

Oma maja(osa)s elamine sobib siia alla väga hästi. Ma jumaldan siin elamist, ausalt. Ma armastan oma kodu iga ihurakuga. Aga pole harvad need korrad, mil mõtlen, kui hea ja mugav oleks (paneelmaja) korteris. Kogu aeg soe, elamine kompaktne ja loogiline, puhtust pidada nii kerge. Arutasime seda just Liisiga, kui tal nädalavahetusel Tallinnas külas käisin. Mul on siin kodus, vana remondiga maja esimesel korrusel, tohutult nurki ja pragusid, mida ei saagi üldse korralikult puhtaks. Kui remont ükskord tehtud saab, siis neid vast enam pole, jah. Aga millal ükskord saab? Jumal teab.

Muidugi ma jõuan lõpuks selleni, et pigem ikka putitan oma elamist ja lõpuks on super. Kui ära soojustada ja remontida ning lisaks mugavusküte panna, siis olekski kõik lilleline. Aga jah, kordame küsimust, millal ükskord.

Ja see ise tegemine. Ideaalis on see nii üllas ja nii õige ja nii säästlik ja nii öko. Aga siis tuleb reaalsus ja enamik asju jääb kas üldse tegemata või saab tehtud nii, et ei vasta ideaalidele :)

Ma armastan oma aeda ja KUI ta oleks “valmis”, siis ma hoiaks seda korras ka. Aga senimaani on džungel ja kui te arvate, et ma pinnase tasandamisega või maasikapeenarde liigutamisega kuskile jõudsin, siis eksite sügavalt :) Mul on vahel tuju aias töötada ja siis teen seda mõnuga, aga seda tuju on liiga harva ja praeguse segadusega peaks ennast rohkem sundima. Kui kõik ükskord korda saaks, siis oleks mõnus seda korda hoida. Siledat muruplatsi niita ja uusi peenraid rohida. Aga iseenesest need ju ei teki. No ega üldiselt polegi midagi – kuni ei viitsi, seni on metsik. Aga umbrohi vohab liialt ja kui sellega ei tegele, siis õitseb ja paljuneb meeletult. Nüüd hakkab muidugi ka aiahooaeg läbi saama, mis on jällegi võimalus kõigi suurte plaanide järgmisse aastasse lükkamiseks.

Teine asi on remont. Mulle jäeti siin ühe varasema postituse alla märkus ökoehitusunistuste, vana puumaja ja makrofleksi kohta. Täiesti õigustatud märkus ja mul on kogu remondi puhul seekord tunne, et ikka ei saa nii, nagu tahaks või peaks. Midagi ju on – laudpõrand ja Safranist õli ja… Aga see on ka suht kõik. Ülejäänu on täitsa harilik remont. Keeruline on seda ökoteemat ajada – “tavalised” ehitajad sellest midagi ei tea, nii et ise peab kõike uurima ja neid õpetama, netis ei ole ka lõputult infot ja kui näiteks põrandate soojustamise kohta ökoehituse meestelt nõu küsisime, siis isegi nemad ütlesid, et pange peno. No mida mul siis enam öelda? Taandasin ennast kogu remondist. Nojah, põrandaõli otsisin välja :) Aga makrofleksi puhul ei tulnud keegi isegi küsima, et mis oleks öko sinna palkide vahele panna – pandi lihtsalt ära.

Ja seinad… Nii äge oleks teoreetiliselt teha ise värvi või krohvi, aga ma ei ole ÜLDSE sellist möksija või kunstniku tüüpi. Ma kohe tunnen, kuidas ma EI VIITSI. Tahan võimalikult vähese vaevaga hakkama saada – ehk kuna Abikaasa sõber nagunii remonti lõpetab, siis ilmselt lähen lihtsalt ehituspoodi, valin temaga värvid välja ja… Ongi kõik. Nagunii on jutt, et see on ka ajutine, kui läheb akende vahetuseks ja juurde tegemiseks, peab seinad uuesti tegema, isegi üks uks võib teise kohta liikuda. Aga eks näis, millal see kõik toimuma saab. Praegu katsub valida mõne võimalikult puhta koostisega poevärvi. Ei viitsi isegi kuskilt ökoehituspoest uurida. Või äkki ikka peaks. Blah.

Ja kujutage ette, KIPS läheb ka seina. Ainult ühte kohta, lammutatud ahju auku. Võimalik, et sinna auku tuleb hiljem uks, nii et see peaks olema ajutine lahendus. Ja ma isegi ei viitsi mõelda, mida selle asemel kasutada võiks. Kõik need tavapärased odavad lahendused tunduvad õigustatud, kuni need on ajutised :)

Kahe aasta tagust säästuremonti teha oligi just sellepärast nii hea, et tegime kõike odavate vahenditega ja ajutiselt – polnud rohkem raha ja oli vaja kähku kõige hullemad jubedused millekski normaalsemaks muuta. Aga nüüd peaks tegema “päriselt” ja korralikult, mis tundub palju keerulisem.

Oleks palju raha, palkaks inimese, kes aia korda teeks ja ökoehitusmehed kah. Aga paraku seda raha pole. Nii ma siis katsun ennast kokku võtta ja ise teha. Ja suuremas osas feilin.

Aga noh, mis seal ikka. Mul on vähemalt laudpõrand ja ökoõli, eks. Ma pole TÄIESTI läbi kukkunud :P

  3 Responses to “Unistused ja reaalsus”

  1. Kui sa vaatad neid klantsajakirjade imeilusaid aedu ja imeliselt taastatud kodusid, siis tekstist tuleb enamasti välja, et seda aeda/kodu on jõudumööda tehtud juba 15 aastat – nii et sul veel aega palju-palju ning ei pea paari aastaga kõik paigas olema.

    Aia ja rohimise ja saagikoristuse jms juures on see ülihea omadus, et ükskõik kui usin või laisk sa olnud oled – järgmine aasta hakkab kõik niikuinii otsast peale uuesti pihta. Seega pole hullu, kui üks aasta ei jõua – järgmine aasta saad ikkagi uuesti proovida, ja kui siis ka ei jõua saad sellest järgmisel aastal proovida jne jne jne.

    Te olete praegu meeletu töö ära teinud oma remondiga. Selle asemel, et keskenduda sellele “mida veel tahan” ja “kuidas oleks ikkagi parem olnud” mine nüüd mõnda remonditud ruumi, vaata ringi ja meenuta, milline see eelmine aasta oli. Ja siis naudi seda, et asjad on edasi liikunud. Ja kanna sellest naudingust tulnud rõõmsat meeleolu oma perele edasi…

    Te olete väga tublid ja lahedad juba praegu, ei pea olema veel tublimad ega midagi sellist…!

    Päikest!

  2. mina arvan ka, et alati jääb midagi puudu – kindlasti oleks kõige ökom palmilehtedest onn ookeani kaldal, aga lähtume ikka Eestist ja kindlatest rahalistest vahenditest.
    kui sul oleks tapvalt aega ja raha ja mis põhiline seda KIRGE (aga seda on väga vähestel) – ju sa segaks seda krohvi ja kohupiima – enamus inimesi seda ei tee. Ikkagi püüad enam-vähem teadlikult valida värve-õlisid et kodu hingaks ja oleks vähem keemiat.

    et mis ma tahan öelda : vaatan neid sinu pilte ja loen neid vahvaid jutte, ning minu arust on sul kõik noore pere kohta vahva. igasugu katsetusi saad järgnevate aastate jooksul läbi viia küll ja küll (mõtlen remondi suhtes) – niiet naudi kodu (mida ei saa igaüks endale lubada) ja naudi remonti (mida ka igaüks lubada ei saa :) ).
    Tublid olete!

  3. Mis ma aia kohta öelda tahtsin… enne, kui seal midagi tegema asud, MÕTLE. Mõtle ja uuri (ja uurimise all ei pea ma silmas mitte klantsipiltidega aia-ajakirju, vaid – sageli üldse erilise pildimaterjalita – aianduskäsiraamatuid üldisemalt). Tee plaan, mida sa aias kindlasti näha tahaksid, mis tingimustes see kasvab ja selgita välja, palju see hooldust vajab.

    Praktiliselt hooldusvabad on puud-põõsad (muuseas, on olemas palju selliseid, millel on nii ilu- kui söögiotstarve), liivapeenar (või kividega liivaküngas, oleneb, kuidas nimetada, peaasi, et kasvualuseks on pea 100% liiv – sellel kasvab miljon väga ilusat taime, rajamise vaev, edasi käid mööda ja nopid mõne üksiku umbrohulible välja), turbapeenar (jällegi rajamise vaev, edasi põhimõtteliselt hooldusvaba), suured püsililled (alustades pojengidest, lõpetades floksidega). Hooldust nõuavad köögiviljad, maasikad, aga ka nende puhul on mõistlik teha peenrakastid (kui just tööstuslikes kogustes ei kasvata), mis muudab edasise tunduvalt lihtsamaks. Klantsjakirjadest paistvad “lillepeenrake siin, amplike seal, vaasike kolmandas kohas” võivad küll pildilt ilusad olla, kuid tegelikkuses on igavad ja vajavad palju tegelemist.

    Ühesõnaga, mida ma oma pika postiga öelda tahan, on see, et pigem teha aiaga vähem, aga kui, siis teadlikult, läbimõeldult ja korralikult :) Enda kogemusest ütlen (mul on 8000 ruutmeetrit aeda :D), et liiga “täis” ei tasu aeda alguses planeerida, sest kui aianduspisikuga nakatud, adud, et asju, mida tahaks teha ja proovida, on tohutult palju, aga ruumi pole :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.