2013 – Page 19 – Tikri blogi

Raamatute lainel

11/10/2013 / raamatud, rõõm / Leave a Comment

Tänu lähenevatele raamatukogu tähtaegadele olen viimastel päevadel päris palju lugenud. Jätkates oma saamatuid raamatuarvustusi, siis…

Jakuutia meeldis mulle ja ma olin selle üle äärmiselt üllatunud. Ma küll ei neelanud seda, aga lugesin huviga. Lugemise tegi mõnusamaks kindlasti see, et inimene tõesti oskas kirjutada.

Amazonas jättis üsna külmaks. Mulle viimasel ajal ei istu väga Lõuna-Ameerika ja Aafrika lood. Raamat iseenesest polnud üldse paha, oli mu meelest võrdlemisi hästi kirjutatud, polnud ka otseselt igav. Lihtsalt seda vau-efekti polnud. Minu jaoks.

Epu südameraamatu teine osa ja Minu Tokyo – vaat neid ma neelasin. Südameraamat sai vist isegi ühe õhtuga läbi loetud. Või oli äkki kaks, rohkem igatahes mitte. Minu jaoks oli kogu see robinsoni-sarja tagamaa äärmiselt köitev – just tele tegemise koha pealt. Suhteliinid – no nende vastu pole mul kunagi midagi.

Tokyot alustasin eile hilisõhtul – panin arvuti kinni, pesin hambad ära ja otsustasin enne magama minekut natuke piiluda. Voodisse jõudsin umbes kaks tundi hiljem, kui pool raamatut läbi ja silmad enam lahti ei seisnud. Täna tegid lapsed mulle kingituse ja magasid üle mitme päeva mõlemad pikalt lõunaund, sel ajal jõudsin teise poole ka läbi lugeda. Tõesti väga meeldis – just sellised mõnusad igapäevaelulised seiklused võõras keskkonnas, oskuslikult kirja pandud. Ja jällegi suhteliin – need mulle ka meeldivad. See oli pealegi väga hästi sisse põimitud – alles üsna lõpus sai teada, kellega siis päriselt tegu, ehkki omad kahtlused olid.

Homme lähen toon raamatukogus ootava Stockholmi ära 😛 Peaks vist vahelduseks peale Petrone Printi miskit muud kah lugema…

Remondirindelt

11/10/2013 / remont / Leave a Comment

Ahjuehitus algas esmaspäeval, aga siis jäi paar päeva vahet. Kolme tööpäeva jooksul (millest kaks olid poolikud) jõudis toimuda nii palju:

Praeguseks siis laotud üheksa rida kive… Eks näis, kuidas edasi.

Toas on endise ahju koht kinni pandud, seinad pahteldatud ja lihvitud. Kui ahi valmis saab, siis vaja värvida seinad, lagi, aken ja soovi korral mööbel, paigaldada liistud ja kardinapuu, panna kokku nari. Nari saime täna Puuslikust kätte, madratsid ostsin Jyskist – need kõige odavamad pocket tüüpi (€99 tk), sest Kristinal on ja ta kiidab… Ja müüja ütles, et tänapäeval on kõik katted nagunii tolmulestade vastase töötlusega.

Õues on enamik plekke paigaldatud, paar tükki veel ootavad. Vill korruste vahele, vihmaveetorude remont, kuskilt otsaseinast olevat mingi jupp tuuletõket puudu… Siis vist enam-vähem kõik.

No ei jõua lõppu ära oodata. Saaks juba tuba sisustada 😀

Ahjaa, meil on endiselt hunnik asju, mis teiselt poolt jalust ära sai tõstetud, õues laste mänguväljakule laotatud presendi all. Ainus koht, kus lapsed mängida saavad, on liivakast. Täna nad seal siis olid ja avastasid, et presendi all hängib suur paks must kass. No ma tahaks loota, et ta meie diivanitükke täis lasknud pole – ma küll ei tea, kas meil neid enam vaja läheb, aga ikkagi 😛

Värvivad

11/10/2013 / plika, poiss / 1 Comment

Kui Plika on juba mõnda aega igasugu uhkeid pilte joonistanud, siis värviraamatud satuvad ta kätte pigem harva. Viimasel ajal olen teda aga tihemini värvimas näinud. Poiss, no see on siiani lihtsalt sodinud – olgu siis paberile või värviraamatusse. Täna oli esimene kord, kus ma nägin teda reaalselt VÄRVIVAT. Kõik ühtlaselt ühte värvi, aga noh, algus seegi 😀

Pildistasin sealt raamatust veel paar näidet üles. Pliiatsitega on kindlalt Plika omad, aga nood vildikatega värvitud, ei teagi. Kuna lapsed on juba voodis, ei saa küsida ka. Kui homme meeles on, siis küsin neilt ja kirjutan siia ka 🙂

Soeng

11/10/2013 / plika / 1 Comment

Kui edumeelsed emad punuvad oma lastele uhkeid krokodille, siis parim, millega mina hakkama saan, on miskit taolist 😀

Suurepärane päev

10/10/2013 / igapäevaelu, rõõm, seltsielu / Leave a Comment

Sain eile kirja Evelynilt, kelle kinnist blogi juba mitu head aastat lugenud olen. Tal oli vaja täna õhtul Pärnus aega veeta ja küsis, kas võib külla tulla. Mina olin muidugi suurima rõõmuga nõus, sest nüüd, kus suvi läbi, ei käi mul peale Tage ja vahel harva Kaidi enam keegi külas. Lisaks olen ma köhivate lastega terve nädala kodus istunud ja hullunud, lasteaiaga harjub ikka kiirelt 😛

Sugugi mitte vähem oluline rõõm oli see, et külalised, teadagi, motiveerivad koristama. Mida võõramad, seda põhjalikumalt 😀 Pühapäevasest suurpuhastusest polnud eriti miskit alles ja vannitoa küürimiseni polnud ka jõudnud. Nii et ärkasin täna üles ja koristasin jutti kella poole neljani välja. Ei jõudnud arvutisse, ei jõudnud süüa, ainult koristasin – no okei, leiba küpsetasin ka. Siis nautisin mõnuga puhtas vannitoas dušši (see on ilmselt ka esimene kord, kui ma kodus pesemist nautinud olen, aga no tõesti, kontrast remondiläbuga oli niivõrd suur), jõudsin riidesse panna ja juba oligi Evelyn kohal.

Järgmised kolm ja pool tundi möödusid süües ja juteldes. Ma teadsin seda nagunii, et Evelyn on äge, blogist saab ju väga hästi aru – nii et mul polnud juba ette mingit kahtlust, et see õhtu kujuneb väga mõnusaks ja täpselt nii ka läks.

Lapsed jätsid lõunaune vahele ja jäid õhtul minutiga magama. Kodu on remonti arvestades imeliselt korras ja meel on hää.