2013
Ei taha enam
Abikaasa hommikune hea enesetunne oli paraku vaid tabletist ning kui selle mõju kadus, tuli jälle 38 palavik. Ta on nüüd enamik päevast maha maganud, ehk aitab.
Kuna mul polnud ei küünlaid ega siirupit, sai Poisile pärast õekesega konsulteerimist Ibumaxi antud – lubati pool 200 mg tabletti kolm korda päevas, purustatuna ja lusikatäie jogurtiga segatuna läks kenasti alla. Saime palaviku vahepeal alla 38, aga õhtuks oli jälle pea 39, nii et enne magama minekut sai teise annuse.
Minul on palavik läinud, väsimus vahel kohutav, vahel poleks nagu midagi. Külmavärinad käivad samamoodi suvaliselt. Lihtsalt nii kõrini on sellest kõigest, et jube kohe. Ükshaaval tuleks haige olla, mitte kolmekesi korraga.
Poisiga peab ikka arsti juurde minema, ma olen tema pärast mures. Kohalikud tuttavad ehk oskavad nõu anda, kuidas ja kus.
Keetsin kartuleid, sest Abikaasa sõnul oli see ainus toit, mida ta süüa suudaks ja lastele meeldiks kindlasti ka. Plika vohmis hapukoorega mitu taldrikutäit sisse, isegi Poiss sõi natuke. Häda on selles, et MINA keedetud kartuleid ei armasta ja praeguse kehva isu juures ei taha neid nähagi. Tänane söök on… Issand, ma ei teagi, poolteist apelsini vist. Kõht koriseb. Tahaks riisi, aga esiteks ma ei viitsiks seda nagunii teha, teiseks pole mingit lihavärki, mida sinna sisse panna. Ja külmkapist tuleks hunnik toitu ära visata.
Nojah, aga positiivse poole pealt siiski nii palju, et nüüd peaks ju ikka hakkama paremaks minema 😀
Haiguse rindelt
Abikaasal on enesetunne parem kui varem ja üle pika aja oli tal ka korralik isu.
Mina sõin öösel ühe praeleiva ja vaatasin pool tundi sarja, pool kolm läksin magama. Magasin üsna hästi, aga ärkasin vara, kui Abikaasa koju tuli. Seljavalu on läinud, peavalu suuremas osas ka, palavik oli enne 37,4, nüüd 37,2. Väsimus ja külmavärinad on endiselt, aga võrreldes eelmise kahe päevaga ikka kõvasti parem – tablettide järele enam õnneks vajadust ei tunne.
Plika on endiselt terve. Või nojah, köhib.
Aga Poiss teeb tiba murelikuks. Täna on kolmas haigusepäev – kui eile oli ta minu meelest üsna kõbus ja täna hommikul oli palavik 37,1, siis praeguseks 38,8 – võiks vähem olla. On üsna kustunud olemisega, käis vahepeal minu ja Abikaasa juures voodis puhkamas, kui ma aga välja hiilisin, sest kahe mehe vahel liiga palavaks läks, paterdas ta mulle varsti järele. Noh, ühe paiku katsun ta tavapärasesse lõunaunne saada, ehk see aitab. Ja õhtul teeme küll sinepipulbriga jalavanni ja määrime hanerasva, see on kindel. Sinepiplaastrit ma vist proovin kõigepealt enda peal 😀 Mul puuduvad sellest igasugused mälestused.
Noh, vähemalt suutsin Plikale putru keeta, Poisile apelsini puhastada (ning sellest pool ise ära süüa) ja nõusid pesta. Iga natukese aja tagant on vajadus pikali olla, aga nii ka kaua ei püsi. Nii et enda ja Abikaasa pärast eriti ei muretse. Kui nüüd ainult Poiss tervemaks saaks…
Üks vahva tänahommikune tsitaat Plikalt kah: “Kohe, kui ma selle multika [Lotte] häält kuulsin, tuli nii suur rõõm sisse, et tulin jooksuga voodist välja!”
(Sea)gripp?
Mingi uitmõtte ajal vaatasin gripi sümptomeid ja üsna hästi sobivad – kiire enesetunde halvenemine, kõrge palavik (38 ja rohkem), peavalu, lihase- ja liigesevalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus… Hingamisraskuseid ja kõhulahtisust õnneks pole, aga kõik teised on suuremal või vähemal määral esindatud – kurk oli valus vaid Abikaasal, no ja Plika on siiani terve.
Aga üldiselt, mis me siis nüüd tegema peaks? Arsti juurde minemisest vist ei pääse. Üldse ei taha, ei viitsi süsteemi süvenema hakata, täiskasvanud peavad midagi maksma kah…
Või kui homseks juba parem on, ehk siis saaks niisama ka… Millised on kodused gripiravimid?
Noh, olgu see gripp või mitte, ema tuleku ajaks peaks me igatahes kõik kenasti terved ja mitte nakkusohtlikud olema 🙂
Avastasin oma dekolteepiirkonnast eriti jõhkra punase lööbe. Veidi tagasihoidlikumal ja ühtlasemal kujul on see korduvalt varemgi esinenud ja ma pole kunagi aru saanud, MILLEST. Olen alati eeldanud, et ju mingi söök, kuna see pole aga kunagi vaevusi valmistanud ning on ise ära kadunud, pole sellest suuremat probleemi teinud. Nüüd aga tuli see lööve ajal, mil ma pole kaks päeva mitte midagi söönud – ma tõesti ei usu, et sellest ühest pirnist. Küll aga võtsin eile õhtul siin Norras esimest korda kasutusse oma fliisist hommikumantli – siin on nii soe, et pole vaja läinud, aga külmavärinatega kulus ära. Olen sellega enamik tänasest päevast ringi käinud ja nüüd õhtul, enne lööbe avastamist, oli see mul ka voodis teki all seljas, hommikumantli all õlapaeltega särgik. Nii et kas siis tõesti hoopis fliis?
Tablettide ja ananasside abiga tuli pärast tervet päeva siruli olekut selline teotahe, et pesin kõik nõud ära ja tunnen nüüd, et tahaks vist veel midagi süüa… Suurepärane!