May 072014
 

Ma ei taha FB-st loobuda, sest seal on minu jaoks palju huvitavat ja mulle meeldib teiste eludel silma peal hoida. Küll aga meeldib mulle seda teha omadel tingimustel. Kasutan FB Purityt juba pikka aega, nii et ammugi pole enam probleemiks reklaamid, ammu on vasakult ära keelatud ka apps ja pages.

Täna tegin vasaku külje veel puhtamaks. Senini olid seal näha minu mängitavad mängud ja grupid, mille liige olen. Mõlemal puhul aga häirisid need märguanded, mis numbrite näol sinna kõrvale ilmusid – kui mõni sõber saatis mängus mingi palve või vidina, kui keegi kirjutas gruppi midagi uut… Ma olen friik, ma ei kannata noid numbreid ja “puhta lehe” nimel käisin ikka mänge ja gruppe läbi klõpsimas, et neist lahti saada, raisates nii asjatult aega – mitte ainult klõpsimisele, vahel jäin ju mängima ja pikemalt lugema ka, ehkki polnud plaanis :)

Nüüd kustutasin kõik mängud favourites listist ära ja gruppide alajaotuse eemaldasin üldse. Seadete alt määrasin, et mängude puhul ei tuleks ühtki notificationit, mis üleval ribal punase numbrina näha on. Nüüd on nii, et kui soovin mängida, trükin otsingukasti mängu nime – õigemini piisab esitähest, siis viskab kohe valikus ette. Kui ei soovi, siis ei ole ühestki mängust mitte ühtki märki.

Gruppide puhul muutsin seadeid nii, et nendes, mis on mulle olulised, tuleb iga postituse kohta märguanne üleval ribal punase numbrina – nondes gruppides postitatakse pigem harva ja ma tõesti tahangi iga postitust lugeda. Samas on paar gruppi, mis on suletud, st liige olemata sisu ei näe, aga ma ei soovi neid lugeda pidevalt, ainult endale sobival ajal. Need on nüüd nö esilehelt kadunud ja ma ei saa nende kohta ühtki märguannet.

Lõppkokkuvõttes – vähem häirivaid tegureid, vähem FB-s kulutatud aega :) Kui FB-st päriselt loobuda ei soovi, on FB Purity on asendamatu!

FB

May 072014
 

Esmaspäeval olin tööl ja polnud häda midagi. Õhtupoolikul hakkas kurk valutama ja hääl läks kähedaks.

Õhtul koju jõudes läks enesetunne üha hullemaks. Kuristasin lugematul arvul kordi soolveega kurku, katsusin lihtsalt magama jääda, rahulikult üldse olla ei saanud, kogu aeg tahtsin neelatada, see aga oli vastik, sest kurk oli ju valus. Öösel ärkasin korduvalt, käisin lima välja sülitamas ja uuesti kurku kuristamas.

Teisipäeva hommikuks oli kurguvalu kadunud. Hääl endiselt kehvake, aga olemas. Väsimus peal, aga tundus, et pole midagi, võib tööle minna küll. Ainult et tööl ei edenenud töö tegemine sugugi. Kogu keha oli väsinud ja mõttes oli ainult voodi.

Niisiis tulingi eile lõunal koju ära. Olin praktiliselt terve päeva voodis. Und polnud, lugesin raamatut. Kui kella nelja paiku sõin, oli olemine pärast seda üsna hea. Õhtul läks aga jälle kehvaks – kurguvalu tuli tagasi, hääle olukord läks ka hullemaks. Jõin Liisi soovitatud salveiteed, läksin umbes kaheksast magama, magasin täna kella üheni. Muidugi ärkamisi selle aja sees oli, aga need olid lühikesed ning magasin kohe edasi.

Täna lõpuks tõustes tundus, et kõik on üsna suurepärane. No hääl oli veel natuke kähe, aga ei kurguvalu, ei väsimust. Vaatasin arvutis kõik asjad üle, pesin hunniku nõusid, sõin… Siis läksin lasteaeda Plika rühma emadepäevapeole. Nende nelja tunniga väsisin nii kapitaalselt ära, et kella viiest koju tagasi jõudes pugesin jälle voodisse. Abikaasa läks lastega oma perele külla, nii et vähemalt on mul siin rahu ja vaikus.

Und pole kõige vähematki, ma lihtsalt suuda enam magada, aga kehas on selline nõrkus, nii et voodist välja tulla ka ei taha, rääkimata millegi asjaliku tegemisest. Nii ongi mu seltsilisteks arvuti ja e-luger, aitavad kenasti aega kulutada. Kurk õnneks ei valuta ja hääl on viimaste päevade parimas seisus, ehkki mitte päris korras. Aeg-ajalt on veidi kuiva köha ka.

Ma ei oska kogu sest asjast mitte midagi arvata. Tavaliselt nohu, köha ja hääle ära minemine sellist nõrkust ei tekita. Tavaliselt kaasneb haiguse ja nõrkusega palavik ja üleüldine s*tt enesetunne. Seekord palavikku pole, s*tt enesetunne tuleb ja läheb, ainult see nõrkus… Mis see siis nüüd on?

Töötan maikuus korraga kahes kohas, kokku 1,3 koormusega. Kaks viimast vaba päeva on võetud vana töökoha arvelt – pean need tegema tasa kas õhtuti/nädalavahetustel kodust, juuni alguses või võtma lihtsalt paar päeva puhkust. Haiguslehte nagunii esimesest päevast ei anta, sellel pole vist mõtet. Ma ei teagi, mida perearstile rääkida – palavikku ju pole, kurk ka enam ei valuta, ainult see imelik köha, kehvake hääl ja suur väsimus.

Homsest algab uus töö, kust ma mitte kuidagi puududa ei saa. Ma olen kõige eest vastutav ja isegi kui poleks, siis ikkagi ei saaks. Alustame alles, kõik vajab õppimist, sättimist ja sisse töötamist. Loodan, et pean need kaks päeva vastu, ilma et enesetunne oluliselt hullemaks läheks ning saan nädalavahetusega piisavalt puhata. Kuu viimased kaks nädalat peaksin töötama paraleelselt kahes kohas kokku kuus päeva nädalas… Nii et mul on tõesti hädasti vaja täitsa terve olla.

Mis muud, kui katsun iga vaba hetke voodis veeta, puhata, häält hoida ja võimalikult palju magada. Ja loodan, et saan terveks :)

May 052014
 

kaartFB-s jagati hiljuti sellist kaarti. Ja täna ringles video noore ema sõnumiga oma lastetutele sõbrannadele.

Mul on vist sõpradega vedanud, sest ma ei suhestu kummagi avaldusega kohe mitte kõige vähimatki.

Ma pole mitte ühestki sõbrast pärast laste saamist ilma jäänud. Mitte ükski sõber ei solvunud, kui ma chatis kohe ei vastanud või keset vestlust ette hoiatamata ära kadusin. Mitte keegi ei pahandanud, kui ma vahel telefoni ei võtnud, mitte keegi ei imestanud, miks mul vähem aega on… Mitte keegi ei vaadanud viltu, kui ma nende külaskäigu ajal ka lastega tegelema pidin.

Arvestades seda, et ma olin kunagi kõike muud kui lastelemb, oleks ehk hoopis mina olnud see sõber, kes noist asjust aru ei saa ja kelle suunas oleks olnud sobilik taolisi sarkastilise alatooniga märkusi loopida? Ei tea. Juhtus hoopis nii, et ma olin esimene, kes lapse sai.

Igal juhul – aitäh teile, kõik mu lastetud sõbrad, et te olete alati olnud nii normaalsed.