Ei tasu üldse lubada, et “täna õhtul kirjutan” – raudselt juhtun ma siis Abikaasale mainima, et “Kallis, meil on ju ikka Bonesi viimane hooaeg lõpuni vaatamata”, misjärjel ta kahe minuti pärast läpakaga voodis on 😛 Nii see õhtu käes libiseski. Kaks osa hiljem oli kell üksteist läbi ja magus uni peal, keerasin magama ära.
Kaks viimast osa on veel vaatamata, nii et blogi kirjutamise lubadust pole mõtet tänaseks õhtuks ka anda. Seevastu praegu on kell alles üheksa ja mul on hommikusöök juba söödud. Nii et tundub igati kohane teha kiire juulikuu ülevaade, tuginedes neile vähestele piltidele, mis ma teinud olen. Laulupeo sain ju õnneks õigel ajal kaelast ära 😛
Alustame töisel lainel. Juuli alguses oli Abikaasal paar viimast puhkusepäeva – kasutasin seda ära ja tellisin endale kodust tööle sooja lõunasöögi. Nagu sellisel puhul ikka, sain meeldiva üllatuse osaliseks – eeldasin ainult eelmise päeva üles soojendatud pastarooga, sain selle aga koos riivitud juustu ja värske salatiga, lisaks magustoiduks pannkoogid maasikatega. Hea tuju terveks päevaks 🙂
Õngitsesin töö postkastist välja pooleteise kuu ainsa posti ehk bürootarvete kataloogi. Mõtlesin selle lugemata ära visata, aga lõin suvalise koha peal lahti ja ennäe – täpselt õiges kohas. Täitsa kasulik teada, mitte et ma suuremal hulgal kontorikraami tarbiks, aga siiski!
Ükskord tuli kaup meile nii:
Olid küll rasked, jah 😀
Liikudes edasi koduste toimetuste juurde, siis sain lõpuks ühele poole asjaga, mis mind juba aastaid häiris – nimelt Poisi beebikõõm. Kui lapsed viimati juuksuris käisid, palusin Poisil lõigata masinaga kõige pikem võimalik pikkus – no et poleks päris vangi nägu, aga jääks ikkagi üsna lühike. Vannipäeval määrisin ta pea oliiviõliga sisse, sidusin väikese kilekoti pähe ja lasin tal niimoodi tunnikese ringi lipata. Vannis kammisin Abikaasa vanaema antud täikammiga kogu jama juustest välja, pesin lõpetuseks pea korralikult sampooniga puhtaks ja korras ta oligi.
Ma olen üritanud samalaadset asja varem ka teha, st õliga määrinud ja mütsi peas hoidnud, aga nii hästi tookord ei õnnestunud. Nüüd on täitsa puhas, nii mõnus on sõrmi Poisi juustest läbi libistada. No kole oli enne, terve pealagi oli juuste alt umbes selline:
Nii kiirelt saigi enamik juulist kokku võetud – nüüd käib elu ju nädalavahetuste rütmis. Esmaspäevast neljapäevani töö, reedest pühapäevani muud tegemised. Juuli esimene nädalavahetus möödus Tallinnas ja laulupeol, sellest ma kirjutasin. Teine nädalavahetus möödus koristuslainel, sellest kirjutasin ka. Okei, tegelikult kirjutasin ma tolle postituse reedel – laupäeval sai esimene pool päevast veel koristatud, õhtul käis ema mehe perekond külas, grillisime ja olime muidu ilusad.
Pühapäeval käisime Abikaasa vanemal õel külas – nad ostsid just Pärnu äärelinna maja ja kolisid samal nädalavahetusel sisse, meie olime muidugi kohe platsis, sest uudishimu oli suur. Nii palju valgust ja ruumi ja… Nii korras 🙂 See tähendab siis, et tegu oli uue majaga, vist kaheksa aastat tagasi ehitatud. Võrreldes selle kõigega, mis meil renoveerimist vajab, mnjah. Aga eks see kajastus ka hinnas ja meil polnud lihtsalt rohkem võimalik. Ühesõnaga maja oli ilus ja külas käime suurima heameelega. Ja oma kodu on ikka ka armas.
Pühapäeva õhtul käis veel Annika oma poisiga külas ning siis oligi aeg magama minna.
Ja jõudes lõpuks viimase nädalavahetuseni, siis see möödus kohe eriti mõnusalt. Esimest korda oli tõeline suvepuhkuse tunne – tööl käies seda ju nii kergelt ei teki. Aga ometigi oli ilm ilus JA sõbrad käisid külas. See on selge suve märk.
Reedese päeva esimese poole veetsin taaskord koristades. Kui jääks nüüd sellele lainele, et päriselt pesekski kord nädalas põrandaid ja teeks muid taolisi toimetusi nagu teised normaalsed inimesed, siis ei jõuakski ju kodu väga sassi minna 😛 Eks aeg näitab.
Reede õhtupoolikul tuli külla Kratt oma mehe ja plikaga. Läksime kõik koos lastele lasteaeda järele, siis kokkasime, õhtul käisime rannas jalutamas.
Laupäeval näitasin neile alustuseks oma eelmist töökohta, kus neil oli küllaga uudistamist, samal ajal kui mina sain endise kolleegiga jutustada ja kuulda, kuidas neil asjad viimaste kuude jooksul läinud on.
Siis näitasin neile ette ka oma praeguse töökoha 😀 No et oleks ikka kõik nähtud 😀
Seejärel nautisime aias ilma ja grillisime ning enne, kui nad tagasi Tallinna poole sõitma hakkasid, meelitasime nad veel korraks randa.
Ilm oli nii kuum, et päikese käes olla ei kannatanud. Käisin sel suvel esimest korda ujumas. Siis saatsime külalised Tallinna poole teele ja liikusime edasi järgmiste juurde. Pips ja Aivar olid nimelt ka nädalavahetusel Pärnus ning nautisid parasjagu rannamõnusid. Sai paar tundi nendega mõnusalt aega viidetud. Kella viieni istusin varjus, nii oli rannas täitsa talutav, hiljem võis juba päikese käes ka olla 😀
Oo, ja laupäeva õhtul käisime me TEATRIS! Me ei jõua sinna peaaegu kunagi, aga kui Kaidi päeval helistas ja küsis, ega me ei taha õhtul “Testosterooni” vaatama minna, kaks piletit on välja pakkuda, siis muidugi haarasin kohe võimalusest kinni – ta ise on seda etendust hetkel kolm korda näinud ja plaanib veel minna, sest nii väga meeldib.
Igal juhul läks asi kohe nii hästi, et Pips pakkus ennast lapsehoidjaks 😀 Seega jätsimegi lapsed õhtul nendega randa ning kihutasime ise koju riideid vahetama ning seejärel teatrisse. Etendus oli ülilahe – ei tea, kas just uuesti näha tahaks, aga väga-väga hea oli küll.
Kell pool kümme õhtul korjasime lapsed suurimate tänudega Pipsi juurest peale ja läksime tagasi koju.
Pühapäeval ladistas hommikust õhtuni vihma, nii et päev möödus tubaselt. Olin sunnitud pesu pesema ja seda TOAS kuivatama, ennenägematu olukord suvel 😛 Aga ei kannatanud edasi lükata, õhtul sai isegi üle pika aja pliidi alla tuld tehtud, sest elamine oli vilu ja pesu niiske.
Midagi väga asjalikku pühapäeval ei teinud, kulgesin niisama, koristasin veidi siit ja sealt, ühe rahuldustpakkuva asjaga sain siiski ka hakkama – koristasin elutoas sahtlid ja nende kohal asuva kapi ära. See tähendas, et sorteerisin läbi terve hunniku pabereid ja asju ning parandasin ära terve hunniku riideid.
Ja ongi kõik. Nüüd on käsil uus töönädal, reedel jõuan loodetavasti kodus kiire koristustiiru teha ja siis loodetavasti nädalavahetuseks Viljandisse Kaidile külla. Raha on muidugi täiesti otsas, nii et folgi piletite ostmisest ei tasu isegi mitte mõelda, aga niisama hängida ikka võib ja ammu oli juba jutt, et Kaidil on folgi ajal puhkus ning siis läheme. Nii me siis läheme. Seega on blogis jälle pikemat vaikust oodata.
Nautige suve!
Pingback: Väike puhkus » Tikri Päevaraamat