Ma saan igal hommikul rahulikult kulgeda ning toimetada. Ja käia hommikumantlis aias. Ja hüpata lõpuks ratta selga ning olla kümme minutit hiljem tööl.
Ma armastan oma kodu – mis siis, et mul pole õrna aimugi, kust me leiame vahendid, et korda teha kõik, mis tegemist vajab. Alati on asjad kuidagimoodi lahenenud, küllap lahenevad ka remondirindel. Seniks on mul mu aed. Ja päike. Ja säästuremonditud kodu keset linna. Ja rõõm.
Sul on midagi palju enamat- oskus seda kõike tähele panna ja väikestestki asjadest rõōmu tunda! 😉
Minul praktiliselt sama seis! 🙂 Erinevus ainult selles, et saime maja alles eelmisel sügisel. Emotsioonid on samad. Missest, et paljud asjad venivad ja plaanid on kohati väga suured. Ikkagi oma aed ja oma kodu, mida nautida! Ja asjadel on kombeks ajaga laheneda ja täide minna.
Kas sa kujutad ette, kui kade ma su peale olen? 🙂
Ma ei kujuta ette, kui palju tööd me peame Igoriga tegema, et kord saada enda elamist, sest kahjuks pole meil võimalik elamist kummagi vanemate käest saada. Ja kui meil oleks selline väike armas maja ja armas aialapike nagu sinul, siis oleks üks päris suur unistus täidetud. Olen tähele pannud, et kodud, mis polegi need kõikse uuemad ja eurod, kuid pere ise on kokkuhoidev ja südamlik, on kodusoojust küllaga antud.
PS su roosa ja karvane hommikumantel on väga lahe. 😀
Unistama ja uskuma peab, see on mu ainus soovitus. Sest ka meil oli ainult üks võimalus oma kodu soetamiseks, ei varem ega hiljem poleks me seda saanud. Oli too konkreetne hetk, kui õnnestus vanemahüvitisest sissemakse jaoks kõrvale panna (ja tegelikult sellest ei piisanud, oli ikkagi väike vanematepoolne toetus ka) ja kui me olime mõlemad laenukõlbulikud. Ja hinnad olid all. Ise siiamaani imestan, kuidas see kõik kokku jooksis. Aga kui uskuda, siis ju ikka saab… Lõpuks. Seega – usu ja looda ja unista. Ja mingil õigel hetkel läheb see soov täide.
Remont on omaette teema. See, mis silmale paista, on üks asi – kosmeetiline pool, mida annab edukalt edasi lükata. See, mis on hädavajalik maja “tervisele”, ohutusele, soojapidavusele… See on midagi muud. Ja osa noist asjust ei tohiks tegelikult edasi lükata. Aga noh… Pole midagi teha. Küll kunagi ikka saab. Ja seni peab ka kuidagi saama.
armas Tikker, Sul on kõik paigas, mis ühel inimesel õnneks olema peab, ma arvan 🙂 Seepärast ongi Su elu nauding. Raha peaks olema kogu selle järjekorra viimane eesmärk. Siis ongi kõik asjad kõige paremas korras 😉 Lisaks on Sul olemas õige 😉 suhtumine ellu 🙂