Sep 112014
 

Eriti tihti mul blogi kallal nokitsemise aega pole, aga vahel tuleb meelde ja siis avalikustan jälle mõned postitused. Nii juhtus ka täna õhtul ja just sain ühele poole 2008. aasta novembriga ehk Plika sünnikuuga. Appike, kui naljakas oli lugeda oma raseduse viimaste päevade mõtteid ning esimesi kogemusi vastsündinuga.

Alles ta ju sündis ning varsti saab juba kuueseks. Pärast viit aastat lastega kodus olemist ongi nüüd käes see mõnus eluperiood, kus lapsed on juba iseseisvad ja asjalikud, mina naudin tööl käimist ja… Imeline.

Kuigi ma lähiaastate jooksul kolmandat last ei taha, siis olen üsna kindel, et ükskord see titeisu ikka tuleb. Loodetavasti mitte enne, kui kodu on korras ja rahaline seis normaalne. Stabiilsust tahaks – sellist rasedust, mille ajal ei peaks (teise riiki kolima) ega remonti tegema. Kus saaks lihtsalt elada oma mõnusas kodus ja kasvatada kõhtu ja…

Kunagi hiljem ühesõnaga :) Bioloogiline kell õnneks ka veel ei tiksu. Kolme kuni viie aasta pärast on nii kodu seisukord kui pere sissetulek loodetavasti piisavalt stabiilsed, siis võib uuesti mõtlema hakata. Ega praegu pole seda titeisu ka kõige vähematki, pigem tekitab mõte rasedusest hetkel judinaid. Oma elu elada on nii mõnus!

Aga kolmanda titega tegelemine saab küll mõnus olema – kogemusi on nüüd ju küllaga ja sisetunnet võib usaldada.

Sep 102014
 

2014-09-10 18.56.47

Kas kellelgi on veel nii, et tööpäeva lõpus tuleb kõige suurem tööhoog ja ei mõista õigel ajal koju minna? Ilmselt mitte neil, kes kellast kellani tööl käivad, aga kuna minu tööaeg pole kindlate kellaaegadega määratletud, on mul sellevõrra kergem ennast “tööle unustada” (ja vaiksematel päevadel, kui töötegemise tuju ega midagi kiireloomulist ees pole, selle eest soovi korral varem lahkuda). Eelmisel nädalal oli üks suurem asjade ümber tõstmise projekt käsil, mis tähendas, et olin kolmapäeval tööl kella kaheksani, neljapäeval suisa poole kümneni – ja seda suurima rõõmuga. Sel esmaspäeval aga ei olnud pärast iganädalaste tellimuste esitamist rohkem töötuju ja läksin kella kahe paiku hoopis Humanasse. No ja täna plaanisin küll viiest ära minna, aga lõpuks venis ikka üle kuue, sest leidsin järjest mitu asja, mis oli vaja kohe ära teha – seda kõike otse loomulikult meelsasti ning suurima rõõmuga. See on lihtsalt super, kui töö tegemine pakub sellist naudingut!

Abikaasa tuli lastega mulle tööle vastu. Teele jäi mänguväljak, mille ääres memmeke lilli müüs. Valisid siis emmele lilli, kuni Abikaasal tuli meelde, et ta oli jaki ühes rahakotiga koju jätnud. Memm olevat aga potentsiaalse müügi luhtumise tõttu kurvana tundunud, nii sõitsime koduteel uuesti tema juurest läbi ja ostsin ise need lilled ära. Romantika meie pere moodi :P

Suvel soojemate ilmadega käisid nad mul tihti ratastega tööl vastas. Nii tore oli näha rõõmust säravaid nägusid ja pärast koos koju sõita – näiteks ringiga, mööda jõeäärset kergliiklusteed. Aga siis läksid ilmad jahedaks ja see komme kuidagi kadus… Nüüd üle pika aja jälle. Mulle nii meeldib kõik koos ratastega sõitmas käia, aga pärast tööpäeva lõppu koju jõudes enamasti enam välja minna ei viitsi. Peaks Abikaasale soovitama, et ta iga päev kõigepealt auto koju viiks ja siis rattaga lasteaeda läheks, et nad saaks mulle kogu aeg vastu tulla. See oleks küll mõnus!

Sep 102014
 

Kirjutasin peaaegu aasta aega tagasi, et saime Plika lõpuks ometi mähkmevabaks. Eriti pikalt see ei kestnud – õnnetusi hakkas jälle liiga tihti juhtuma ja kuna ma tõesti ei jõudnud iga päev pesu pesta, siis läksid mähkmed taas käiku.

Nüüd suvel täheldasime, et Plika mähe oli hommikuti tihti kuiv. Eks Abikaasa käis ikka aeg-ajalt õhtuti lapsi pissitamas ka – mina ei viitsinud. Ühelt poolt puhas laiskus, teiselt poolt nad ju räägivad, et läbi une pole hea, peaks lapse üles ajama, et ta ise WC-sse läheks – polnud mingit tahtmist teda niiviisi solgutada.

Viimased nädalad on Plika aga täitsa iseseisvalt pissihäda peale üles ärganud ja kenasti vannituppa läinud. Kuna mähe oli mitu nädalat järjest kuiv, siis ei näinud enam põhjust seda kasutada ja senini on ööd kenasti kuivad olnud. Te ei oska ette kujutada seda kirjeldamatut rõõmu, kui ma kuulen hilisõhtul, kuidas lastetoa uks läheb lahti ja Plika paterdab vannituppa – täitsa ise!

Nii et jah. Seekord ehk lõplikult. Vanuseks pea kuus aastat :)

Poiss magab endiselt mähkmega. Lõunaune ajal jääb see õnneks enamik ajast kuivaks, aga mitte alati – ja hiljuti, kui mähkmed olid juhtumisi lasteaias kapist otsa saanud, oli Poiss õpetaja sõnul terve lõunaune aja üleval, sest kartis, et äkki juhtub õnnetus. Aga öösiti ei ole ta praktiliselt kunagi kuiv (kord kuu või kahe jooksul tuleb ehk sellist asja ette) ja üpris tihti laseb mähe ka läbi, nii et hommikuks on voodi ikkagi märg. Kontrollin küll alati, et mähe oleks korralikult jalas ja suund ikka allapoole ;) Nii et selles ka asi pole. Lihtsalt liiga suur toodang vist…

Riidemähkmetest kasvasid nad mõlemad ju juba ammu välja, sellest ajast on meil kasutuses Libero püksmähkmed. Kunagi ammu proovisime mingeid muid ka, aga Huggies kinnitused ei meeldinud, Muumi lasi samamoodi läbi, Natyt Pärnus ei müüda… Nii oleme Libero juurde pidama jäänud. Kasutame nr 6. suurust (13-20 kg) – katsetasime korra ka nr. 7 (16-26 kg), aga see lasi samuti läbi. Poiss kaalub hetkel vist 19 kg. Või oli 18? Nojah, igatahes toodame ikka veel prügi ja see ei ole üldse tore. Õnneks pole viimane nädal vähemalt lekkeid olnud – sellest eelmine nädal oli see-eest konkreetselt iga päev.

Oi, kuidas ma kadestan neid, kelle lapsed paariaastaselt mähkmevabaks saavad. Oi, kui rõõmus ma saan olema, kui Poiss ka öösiti pissihäda peale üles ärkama hakkab! Aga seniks rõõmustan vähemalt selle üle, et Plikaga asjad korras on. Loodetavasti ei sõnunud nüüd ära :P

Sep 082014
 

Pesin kolm masinatäit pesu, koristasin minimaalselt, lugesin läbi viimase Digi, lõpetasin poolelioleva Mary Higgins Clarki, sain peaaegu ühele poole Minu Californiaga, panin kokku ühe 1000-tükise pusle ja põhikohaga olin lihtsalt seltskondlik. Krissu tuli reede õhtupoolikul ning lahkus päev hiljem. Pärast tema bussijaama saatmist tuulasime natuke Kaidiga poodides (ei ostnud suurt midagi, aga oli vaja ju värske H&M üle vaadata), misjärel ta mul külas käis ja pool tänast päeva ka siin veetis (üksi ma poleks seda puslet ilmselt valmis jõudnud). Juttu voolas ojadena ja kodu on kah täitsa talutavas korras. Kolm päeva puhkust igati asja ette läinud :)

2014-09-07 23.17.45

2014-09-08 17.36.07

Sel ajal, kui mina seltskondlik olin, oli Abikaasa oli usin:

2014-09-06 19.33.08

Muuhulgas pani ta veel mu läpakale uuesti Windowsi peale ja arvuti on südantsoojendavalt kiire, varasem seisukord oli juba üsna halb. Isegi Skype, mis enne iga liigutuse peale kokku jooksis, töötab nüüd tõrgeteta. Imeline!

Sep 012014
 

Tänane päev tundub olevat just õige küsimaks teie käest kaks küsimust, mis mul juba mõnda aega meeles mõlguvad.

Esiteks – mis kasulikke teadmisi te olete minu blogist saanud? Kui paljud teist on tänu minule oma mõtte- ja eluviisi natukene rohelisemaks muutnud? Kui paljud teist on mu unekooli teemast reaalset abi saanud? Mis iganes muid kasulikke teadmisi, nippe? Ükskõik mis, millest on teile kuidagimoodi abi olnud?

Teiseks – mida te veel teada tahaksite? Kas on äkki midagi, mida tahaksite minult küsida? Mõni teema, millest võiksin põhjalikumalt kirjutada?

Mu postitused on viimaste kuude jooksul üsna ühekülgsed olnud ning ka kommentaarides valitseb enamasti vaikus. Sügisega võiks blogi ju ometigi sisukamaks muutuda. Ja tagasiside on alati motiveeriv :)

Nii et laske käia. Rääkige. Küsige.