Reedel saatis Abikaasa õde meile kalasuppi – õhtusöök olemas. Laupäeval oli ema sünnipäev – õhtusöök mureta. Tänaseks kutsusime ennast Abikaasa vanaemale külla – hommiku/lõunasöök mureta.
Krediitkaart on €3.73 üle limiidi miinuses. Abikaasa arvel on €0.41. Minul €2.70 (ehkki peaks olema €3.60 ja seegi on hoopis Morme raha). Sulas on €2.20.
Leiba küpsetasin, seda on. Homme hommikul saab süüa leiba pasteediga ja kartulisalatit, mõlemad pani meile kaasa Abikaasa vanaema, edasised hommikud saab leiva kõrvale muna keeta, ehkki ma olen kaks nädalat hommikuti nii palju munaleiba söönud, et ei taha seda enam nähagi. Esmaspäeva ja teisipäeva töölõunaks aurutasin ära kodus oleva kinoa, mille sisse lõikasin ema sünnipäevalt kaasa saadud imehea sealihatüki. Mis ma kolmapäeval ja neljapäeval tööl söön, on veel selgusetu. Ehk säästan selleks tarbeks mõned õunad.
Homme teeme kartuli-porru suppi, kõik vajalik on kodus olemas. Teisipäeval teeme pastat – vorstikesed, mis sinna sisse lõikame, saime Abikaasa vanaemalt, muu kraam on endal olemas. Kolmapäeval teeme ube riisi ja hakklihaga – hakkliha ostame sularaha eest, muu on olemas. Mehe kaardiga saab osta ühe kohvikoore, minu kaardi peal oleva raha eest odavat värsket kraami – näiteks ühe kurgi ja õunu. Neljapäeval võime sulatada sügavkülmast hernesuppi.
Neljapäevaõhtuselt OTT kohtumiselt tuleb lisaks tavapärasele piimale varuda pikemaks ajaks jahu leivaküpsetuseks ja kruupe mulgi pudru jaoks. Abikaasa sai loa töö juurest pudelid ära viia, sellest peaks piisama nii meie varude jaoks kui Morme €3.60 asenduseks, mille ta mulle algselt eelmise nädala OTT kohtumise jaoks üle kandis, et me talle jahu ostaks… Aga lõpuks seda toona ei saanudki.
Reedel on palgapäev 😀
Ühesõnaga jah, tuleb paremini majandada, sest kui palju kauasäilivat kraami sai kuu alguses just selle mõttega varutud, et kuu lõpus saaks suuremate lisakuludeta sooja toidu tehtud, siis me oleme ikkagi harjunud rohkelt puuvilju ja muud värsket sööma ning ilma selleta on piin. Nagu kiuste said just nüüd otsa ka üleaedselt naabrimemmelt saadud talveõunad… Õnneks maksavad Poola õunad nii umbes €0.60 kilo, saab siis see nädal neid ostetud ja jao pärast lastele kätte antud. Ise ka naersime, et on alles elu, kui tuleb laste eest õunu peita.
Aga ei, nälga ei jää. Olgem ausad, võiks hulleminigi olla, paljudel on pidevalt – saame siiski ka nüüd tibakene liha ja värsket osta, ei pea iga päev ainult kartulit ja jahukastet sööma. Ja mul on tegelikult mõned asjad, mis ootavad maha müümist – see, et ma pole jõudnud pilte üle vaadata ja kuulutusi üles panna, on ka ainult minu enda mure. Kui pole selleni jõudnud, järelikult pole veel häda nii suur 😛
Päkapikud ju hakkasid ka kõige ebasobivamal ajal käima. Homme toovad Abikaasa vanaema käest saadud kommid. Siis on ootamas veel emalt selleks tarbeks saadud üllatusmunad ja kohukesed. Viimastega on ainult see jama, et öösel ju sussi sisse ei topi, aga hommikul enne Poissi ärgata ei pruugi. Jätame kööki laua peale ja ütleme lastele, et päkapikud eksisid ruumiga 😀 Neljapäevaks ja reedeks tuleb siis veel miskit leiutada.
Palgapäeva tähistame sellega, et ostame nelja-viit eri sorti puuvilju ja kirsstomateid 😀
Suurepärane, et on olemas pere, kelle juures vahel süüa saab ja kus veel head-paremat kaasa ka pannakse. Ma nüüd lähen naudin tükikest Abikaasa vanaema tehtud küpsisetorti, siis ongi aeg magama minna.
Tikker, palun saada mulle e-mail, ma tahaks Su käest ühte asja küsida 🙂
Uskumatu, ma nii ei oska. Ma läheks täiesti närvi, ma lihtsalt ei oska üldse söögiasjus planeerida, iga õhtusöök on ajendatud ainult hetketundest paraku.
Aga palju huvitavam küsimus on, et kui kuu lõpuks on raha nii otsas, siis kuhu raha jäi? 🙂 Küsimus on retoorilist laadi, mõistagi ei vaja vastust.
Ihhii. Me oleme ka väga kehvad menüü planeerijad, me reaalselt tegimegi seda vaid olude sunnil – NII väikese rahaga ilma planeerimata ei saa. Ma kogu aeg võtan ette, et hakkaks jälle nädala menüüd koostama, aga reaalsuses hakkame enamasti õhtusöögile mõtlema alles kell neli 😀
Aga retoorilisele küsimusele on ju väga praktiline vastus. Ma kuskil vist mainisin ka, et meil jääb palkadest pärast makse üle umbes-täpselt selline summa, mis on meie kuu söögiraha JA kui tuleb mõni muu väljaminek (st kõik, mis pole püsikulud – ravimid, kingid jne), peab selle söögi arvelt kokku hoidma. Noid kulusid alati tuleb 🙂 Pluss me ei suuda terve kuu AINULT mõistlikult süüa, ikka lipsab sisse üks burksipäev ja üks pitsapäev ja üks šokolaad näiteks… Ja siis kuu lõpus mõtled, et kui oleks need €15-20 kokku hoidnud, oleks viimase nädala söögiraha olemas.
Üldiselt on plaan ikkagi võimalikult kiirelt tulusid suurendada, sest tahaks rohkem elu nautida, aga püsikulusid hetkel vähendada ei saa.
Sepa mahetalule ei pea ilmtingimata kohe ära maksma 🙂 Ja vajadusel võib ka kartulit küsida.
kas tõesti on pärnus poola õunad nii kallid? 🙁 kas isegi rimis siis sellise hinnaga?
me ostame pea iga päev poola õunu prismast või comarketist 38 või 39 senti kilo.
Rimist täna vaatasin ja olid üle euri 😀 Meil on pigem Maxima ja Säästumarket need odavamad, aga sinu vihje peale peab vist Comarketist vaatama, üks on meie kodule üpris lähedal. Ega see 60 senti oligi vist suht umbes kevadiste hindade põhjal pakutud, sest nüüd sügisel me ei ole pidanud veel õunu ostma, alles paar päeva tagasi said otsa… See on ju super, kui veel nii odavalt saab!
Mul on nüüd enda üle maksimaalselt sitt tunne. Maksimaalselt.. Hakkasin kohe oma päevale tagasi mõtlema. Käisin toidupoes, läks 30 eurot. Ostsin ainult homse pasta asjad, igapäevast nipet-näpet (kohv jm) ja MK-le uue piimapulbri ja pudru, mis on muidugi üsna kallid (üks piimakas on 14 eurot ja see läheb nädalaga). Tavaliselt ostan mingi kahe kolme päeva toiduasjad ja läheb umbes 20-25. vähemaga ei oska. Siis kodus tellisin sõbranna lastele jõuludeks ebayst ühed nukud mida nad igatsenud on, läks 33 eurot. Aa, ja päeval olin enne tellinud lapse vankrile käruosa ja sinna sisse soojakoti, 258 eur. Omaarust olin mega kokkuhoidlik ja tubli, sest otsisin mõlemat toodet enne järelturult (ei olnud) ja siis otsisin, kust saab netist tellida, et odavam oleks – Eestis oleks 350 läinud. Aga nüüd ei tundu enam kuigi kokkuhoidlik ja tundub, et kas seda soojakotti oli ikka ilmtingimata vaja.. Samal ajal kui teised sama tublid ja sama toredad inimesed mõtisklevad, et mille eest/mida lapsele päkapikud tuua võiks…
Aga sina oled väga nutikas ja tubli, tegelt ka! Ja optimistlik! Müts maha, tahan sinuks saada.
Krt, see polegi veel kõik. Meenus, et Humanast käisin ka korra läbi, ostsin endale dressid ja kaks kampsunit ja MK-le jõulukleidi, seal läks 13.
Mina olen küll söögipoes kokkuhoidlik ja uhke selle üle. Aga tõsi ta on, mingi 15-20 eurot kulub iga kuu selle peale, et võhm säästlik olla saab kuu keskpaiku natukeseks ajaks otsa. Raha meil kuu lõpuks otsa ei saa, aga ikka ajab see kuu keskpaik ja 15 eurot hinge kergelt täis.
Osta ühe pastaroa jaoks 30 euro eest kaupa ei tule mulle pähegi! 🙂 juba roog, kuhu läheb juust sisse, on kallis (kuigi juustu kilohind on tõesti tükk maad odavam kui aasta tagasi)
Meil on ka pigem nii, et kui tunnen end vabalt, siis läheb toidupoes kohe rohkem (vabandatagu mu õhtune klaas veini, aga mingigi stiimul koduses külmkapis peab ju olema). Kui aga on rohkem väljaminekuid, siis toidupoe arve kohe kahaneb.
Ma alles viimasel ajal jälgin rohkem kulusid sest mis ma neist jälgin, nagunii kulub koguaeg, aga tegelikult need nn erakorralised kulutused on siiski märkimisväärsed: laste sünnipäevadel käimised, piletid, klassi/rühma õppekäigud, jõulukuul näiteks õpetajate kingitused jne. Tuleb arvestada.
Kui nii vähesega nii hästi hakkama saada, siis peaks küll mõtlema sellele, et teistelegi oma nõuanadeid veel laiemalt jagada kui blogis. Ja ehk isegi regulaarselt! Või tuleks kirjutada lausa väike nõuanderaamat, kuidas ilma rahata ellu jääda! Mõtlen seda täitsa tõsiselt.
Ma tavaliselt teen nädala menüü ja selle järgi ostan, sest nii on lihtsam. Lapsele RPA ja mähkmed lisaks ja teoorias saaks ma vabalt 50 naelaga hakkama. Päriselt aga küll mehel tuleb mingi arve maha, mis tal meelest läks ja siis on tal raha otsas ja küsib mult suitsuraha või tahan ma veini, sest mul on närv kurssis, et raha ei ole. Tihti kahjuks ostan ka asju, mida ma ei kasuta. Puuviljad lähevad viimasel ajal tihti prügikasti, sest keegi peale Cooperi neid väga ei söö ja palju temagi jõuab. Täna läks prügikasti 500g hakkliha, sest mul läks selle aegumise kuupäev täitsa meelest ja mõtlesin, et jõuan õigel ajal ära kasutada ning ei pea sügavkülma panema. Nüüd panen küll edaspidi kõik hakklihad sügavkülma, et nad ikka säiliks.
Teooria on mul kõva, aga praktikas läheb kõik nässu 😛
Sellised “peenikesed läbiajamised” on mu lemmikkirjutised, kuna kuulun samasse kategooriasse,kes nendega maadleb.Meeldivalt.Ilma vihata.Ja leian neid mõnusaid killukesi ikka siit ja sealt, näiteks siit:
http://vaikus-on.blogspot.com/2014/02/namm-namm.html