Juunikuu on kestnud neli päeva ja ma olen selle ajaga teinud 15 ületundi. Võtsin pühapäeval uuesti käsile ühe vahepeal soiku jäänud projekti, viimased kolm tööpäeva on olnud 12-tunnised, projekt on lõpusirgel. Ega keegi ju ei sundinud mind nii kiiresti tegema, aga kui ma juba hoo sisse sain…
Ühesõnaga homse võin mõnuga vabaks võtta ja järgmise reede ka.
See projekt, mida ma praegu lõpetan, on imepisike võrreldes sellega, mis veel ees seisab. Too on sihuke monstrum, et ei tea kohe, mil viisil sellele läheneda, kust pihta hakata… Eks katsun vaikselt otsast nokitseda.
Igav ei hakka ja tööpuudust ei ole karta 😀