Kodune multivitamiin

Leidsin mõni aeg tagasi kapist kingiks saadud purgikese mett õietolmu ja taruvaiguga, millel oli peal kirjas “…ja oled tugev kui karu!” Sellest ajast saadik on meie peres kõigi meesegude koondnimetus karumesi ja lapsed nõuavad seda igal hommikul.

Meie müüme ka igasugu lisanditega mett, lisaks õietolmu, suira ja taruvaiku. Seda teavad vast kõik, milleks taruvaiku kasutatakse, õietolmu ja suira kohta teadsin üldiselt, et immuunsusele kasuks. Aga seoses tolle meepurgi leidmisega tekkis sügavam huvi ja soov saada täpsemalt teada, mis kõigil meesaadustel täpselt vahet on ja milleks kõigeks need head on. Nii ma siis googeldasin ja lugesin hoolega. Ümber siia kirjutama ei hakka, kel on huvi, võib ise uurida.

Igal juhul ma vaimustusin ja tõdesin, et meesaaduste puhul ongi ju tegu täitsa kohaliku ja loodusliku multivitamiiniga. Mett oleme me kogu aeg söönud, nüüd aga on järgmine tasand ehk katsetan eriliste meesegudega.

Mett tellisime, nagu suviti ikka, terve aasta varuks 10+ kilo (täpselt ei mäletagi). Seega oli ainult küsimus, mida ja kui palju sisse segada. Pärast uurimist otsustasin, et segan kokku mee, jahvatatud suira ja taruvaigu vahekorras 10:2:0,5, sest nii pidavat kõige efektiivsem olema.

Poes anti meile millalgi proovimiseks kaks purki mett – üks jõhvika-, teine mustikajahuga. Mõlemad olid imehead, aga erilisse vaimustusse sattusin just esimesest, kuna see oli nii mõnusalt hapukas. Seega otsustasin, et lisan ka oma meesegule mõnd marjajahu – nii magususe vähendamiseks kui ekstra vitamiinilaksuks.

Esimesena osutus valituks astelpajujahu, sest seda me müüme ja ma ei viitsinud mujalt jõhvikajahu otsima minna 😛 See jahu on jahvatatud marjakestadest, mis mahla pressimisest üle jäävad. Oli väga maitsev, aga üldsegi mitte nii hapu, kui eeldasin. Seega otsin järgmise laari jaoks ikkagi ilmselt kuskilt jõhvikajahu, see meeldis mulle väga. Aga praegu on mõnus astelpaju mekiga mesi, mis meeldib ka väga meile kõigile.

Suira ja taruvaigu jahvatasin kohviveskis, segasin need koos astelpajujahuga mee sisse ja valmis ta ongi – meie pere karumesi. Vitamiinipomm, täiesti kohalik ja looduslik. Isegi temaatilise purgi leidsin 😀 Pildil on vasakul valmissegu, paremal algsed komponendid.

2015-11-11 20.02.29

Tarbides regulaarselt sellist mee-marjasegu ja D-vitamiini ning toitudes võimalikult mitmekülgselt, peaks külma perioodi kenasti haigusteta üle elama. Selline on siis teooria, nüüd on vaja katsetada – kas tõestada või ümber lükata.

“Karumett” on lapsed juba mõnda aega igal hommikul söönud (siiani õietolmuga, edaspidi täna valmistatud segu), D-vitamiini hakkasime novembri alguses lisaks võtma. Plika oli üksvahe nädalakese köha-nohuga kodus, aga see oli üsna kergekujuline. Poiss pole päevagi lasteaiast puudunud. Senimaani igal juhul päris hea tulemus.

Mina olin viimati haige kevadel, pärast seda pole vist isegi nohu olnud. Abikaasa on küll aeg-ajalt veidi tõbine, tal on üldse tervisega kehvemad lood kui mul. Aga mett sõid siiani ainult lapsed, nüüd sööme meie ka. Jätkan eksperimenti põnevusega!

15 thoughts on “Kodune multivitamiin”

  1. Kolisime maale ja esmaabikarpi meil ikka pole. Jah, plaastrid ja muu sidumiskraam küll aga igasugused nohu-köha-kurgurohud (sh valuvaigisti) puuduvad. Ma miskitpärast arvan, et ei tule kaa. Meile mõlemale on täiesti harjumuseks saanud pea igahommikune teejoomine. Härral vähem, minul kõik hommikud. Teinekord veel õhtul kaa. Sööme ohtralt mahemett (eriti Loodusväe kaneeliga!) ja joome lahjendamata õunamahla. Muidugi viibime värskes õhus ja teeme tööd, nii saab halvad mõtted peast välja. Õietolmupuru olen isegi tarvitanud aga puhtalt vee sisse segades või otse pakist süües hakkas lõpuks vastu. Küll aga tahaksin ühe koju siiski soetada. Varuks.

    Mina olen sedameelt, et igasugused vitamiinid ei ole tegelikult vajalikud. Ma ei tea fakte ega tee selle tarbeks eraldi vereproovi. Võib olla reaalselt ma võiksin neid tarvitada. Ei tea. Ise ei tunne, et oleks tarvis. Keha ei anna märku. Eriti nüüd kui maale kolisime. Varem, linnas elades veetsin ju enamjaolt aega toas. Ja õues minimaalselt. Lisaks tavatöö, konditsioneerid jne. Olin ju üle kuu haige. Praegu pole olnud ka konkreetset haigusevimma tunnet. Vastupidi, tunnen ennast natukene Rambona juba 😀

    Töö teeb terveks 😛 Ja seda ma juba täiesti usun! Iga kell söön purgitäie mett ja õietolmu ja juurikaid/puuvilju. No ei suuda purgikomme alla neelata. Magneesiumiga on üleüldse täiesti imelikud kogemused ehk jalaga taastusravis käies pidin neid ka tarbima kuid jalale tekkisid krambid ja valud. Nii kui magneesiumikuur lõppes, kadusid ka krambid. No enam ei kippunud neid neelama.

  2. Mul tekkis selline küsimus, et kui see astelpajujahu on jahvatatud marjakestadest mis mahla pressimisest üle jäävad, kas siis neil on üldse enam mingeid vitamiine järgi?

  3. EINO tere, Tikker! 😀 Kuidagi kogemata sattusin siia lehele.. Märkasin, et ostad kalli hinna eest mett PLASTÄMBRIS!! 😀 “Eriti öko!”
    Sellist kraami tuleb ikka odavalt või täitsa niisama (ja klaaspurgis!) näiteks oma töökaaslaselt küsida, kelle perekond mahemeega 27a. tegelenud on 🙂

    1. No meil on jah nii välja kujunenud, et Abikaasa vanaema korraldab ühistellimust ühe Pärnumaa mesiniku käest – paneb kirja, mitu kilo kellelegi, korjab raha, laseb ära tuua, jagab laiali. €6 oli viimati kilo hind, ei ole vist väga kallis? St ma pole odavamalt kuskil näinud, samas pole ka väga pingsalt otsinud. Meil kohalikul OTT kaubaringil on igatahes sutsu kallim.

      Ühesõnaga minu meelest on väga mõnus, et perega tellime kohalikult talunikult mahemett. Ainult see plastämber on tilk tõrvapotis, see mulle ka ei meeldi. Sel suvel pakkus mu hea sõbranna oma ema mehe mett müügiks, temalt oleks ka ilmselt klaaspurgis saanud 😀 Aga kuna mul olid aasta varud juba soetatud, siis ma ei küsinud isegi hinda. Järgmisel suvel võib siis uuesti mõelda ja hinnapakkumisi küsida 😛

      1. PS. Kui poleks seda blogi siin, poleks me ka ilmselt kolleegid, sest meie ühise kolleegi-nimekaimuga sain aastaid tagasi tuttavaks just blogi kaudu, tema mul ju kandideerida soovitas 😛

        1. Oi, meie tutvumislugu on ju hoopis omaette ooper. Tänud Kessule ja Tähtverele ilmselt? Või siis Plikale ja Kratile, et nad õigel ajal tulid.

      2. Noh, olgem ausad, 6€ /kg mahemee eest on minu arust kahtlust tekitavalt odav.. Tekib küsimus, et kui mesi on kvaliteetne ja meega on ju nii palju tegemist, siis miks keegi seda nii odavalt müüb. (Lihtsalt eluterve küsimus, kuna elu aeg “mee sees” olnud :D)
        Küll aga tahtsin seda öelda, et mett saab ka niisama aitäh eest, kui õigest kohast küsida 😛 Või näiteks väikese vastuteene eest (mis raha ei nõua) 😀

          1. 😀
            Mõtlesin, et vaatan nüüd ka, millest Liisid kirjutavad, aga ma peaks vist palgata puhkuse paariks kuuks võtma, et kõik ära lugeda 😀
            Kust teil see viitsimus niimoodi järjepidevalt blogida? Miks te selle asemel näiteks.. ei MAGA? 😀

          2. Ütleme nii, et töö ja lapsed mõjuvad blogimisele kohati üsna ikaldavalt 🙂 On perioode, kus pole üldse aega/viitsimist kirjutada. Üldiselt aga on blogimine lihtsalt nii suur osa elust, et teisiti ei oska.

          3. Üks statistikaplugin pakub päeva keskmiseks külastatavuseks ca 500 külastust. See on siis visits, page views keskmiseks pakub 677. WordPressi enda statistikaplugin vist ei erista külastusi, pakub ainult page views statistikat. Seal näitab igas kuus umbes 30 000-40 000 viewd. Ma ei tea, tee sellest ise mingeid järeldusi 😀 Aga ma tean, paljud kasutavad mu blogi blogrollina, sellepärast on mul ka kindlasti klikke mõnest teisest rohkem. Isegi kui ma parasjagu kirjutada ei viitsi ja midagi uut lugeda pole, siis käiakse minu blogi kaudu teiste blogisid lugemas 😀

  4. Pingback: Karumesi, vol 2 | Tikri Päevaraamat

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.