Tavaliselt kirjutaksin pigem vastupidisel teemal, olen eelkõige ööloom. Kui nädala sees öösiti 6-7h ära magan ja nädala lõpus välja magada saan, on kõik suurepärane.
Aga kui juhtub, et ma kogemata öösel kella kolmeni üleval olen ja tavapäraselt seitsmest tõusen, siis on natukene nirusti 🙂 Saan küll päevaga hakkama, aga eriti õhtupoole ei liigu mõte enam ikka üldse ja õige pea peksab unemati liivakotiga lagipähe.
Täna on üks noist õhtutest 🙂
Ja imemõnus on, kui lapsed lähevad magama kell kaheksa ning meie võime soovi korral sedasama teha. Abikaasa puges juba seitsmest voodisse 😀 Mina viisin edukalt läbi varase päkapikumissiooni – Plika pesi hambaid, Poiss oli seljaga minu poole ja mängis Legodega, mul õnnestus täiesti vaikselt hommikumantli taskust mõlemasse akna peal olevasse sussi krabiseva paberiga (!) komm poetada.
Nüüd on kõik kohustused täidetud ja võib ka unemaale ära minna. Mmmmmõnus!