Valentinipäev pole meie peres kunagi teemaks olnud, aga täna juhtus nii mõndagi toredat, mida mäletamiseks kirja panna, päevast täiesti sõltumatult.
Üks uus sõber. Ostsin kolleegilt. Tänasest ametlikult minu oma. Minu nimel.
Üks paar uusi teksaseid (€7.50) ja üks uus punane kleit (€8.50). Mu püksipikkus on tegelikult 36, aga alt kitseneva lõike puhul ajab 34 asja ära. Sedagi ei ole ma suutnud normaalse hinnaga kuskilt leida. Humana FTW.
Mõnus perekondlik õhtusöök Krooni kohvikus, kus oli imearmas teenindaja, kes lastega ülihästi läbi sai. Lapsed olid seitsmendas taevas – said rohkelt tähelepanu, õhupalle ja kommi ja… 😀 Külalisteraamatusse kirjutasid täiesti omaalgatuslikult 😀 Plika kirjutas lause esimese poole ja Poiss palus tal teise poole enda eest lisada. Ta küll oskab kirjutada, aga raamat oli üsna kõrgel ja püstises asendis, Plika ulatas paremini. Nime kirjutas Poiss ise 😛
Poiss tuli lasteaiast kaardihunnikuga.
Ja muidugi neljajalgne sõber, kes meid kodus ootas. Lihtsalt imeline, ma ei väsi kordamast, KUI PEHME üks kass olla saab. Ja KUI ARMAS. Kuidas ta ronib sülle või selga igal hetkel, kui korraks istuda… Või kükitada. Kuidas ta ronib kõige jaburamatesse kohtadesse. Kuidas ta lihtsalt on ja nurrub ja on nii imeline.
Päeva lõpetuseks sai tuludeklaratsioon kah esitatud. Võib rahul olla 🙂
Õnnesoovid uue sõbra puhul! Saab küll ilma autota ka elatud, aga auto olemasolu teeb maailma laiemaks ja vahemaad pisemaks. Mulle isiklikult on auto olnud ka hea pingete maandamise vahend. Sõidad üksi, üürgad muusikale kaasa või lausa vahutad vihaselt oma mure välja – hoobist hakkab kergem.
Krooni kohvik on meie pere viimaste kuude lemmik. No ülihead toidud, palju valikuid ka taimetoitlastele/veganitele ja teenindus on alati viimase peal! (Y)
See kleit on super!!!