Selleks, et kodus midagi suuremat ära teha, on teadagi nädalavahetused. Seda eeldusel, et viitsimist jagub.
Eile saatsin Soomlase ära, nüüd on taas kolm nädalat ootamist. Ülejäänud päeva vedelesin voodis ja vaatasin Elementaryt. Lapsed olid küla peal 😛 Polnud kohe tunnetki, et midagi asjalikku teha tahaks.
Magama sain öösel kell kolm. Täna tegin rekordiliselt esimest korda silmad lahti alles kell üheksa, misjärel üsnagi edukalt veel kaks tundi magasin. Millalgi selle aja jooksul otsustasid lapsed mu emale külla minna, nii et kui ma ükskord tõusin, olin jälle üksi 😀 Praadisin hunniku leiba ja mune ning ronisin kohvitassiga voodisse tagasi, et hommikust süüa ja veel Elementaryt vaadata.
Õnneks oli täna absoluutselt imeline ilm ja see sundis ka minu asjalikuks. Voodist sain välja küll alles kell üks, aga siis rügasin ka ülejäänud päeva. Olin ammu sellist ilma oodanud, et saaks koristada ära eeskoja ja panipaigad – seda on parim teha siis, kui saab ust lahti hoida, st pole liiga külm ega vihmane. Täna oli täiesti ideaalne. Panipaigad polnud eriti segamini ka, tuli lihtsalt veidi organiseerida, kotta oli küll kogunenud üksjagu kraami, mida ka ära panna.
Aga see koristamine oli pigem kõrvaline tegevus. Enamiku päevast veetsin hoopis puid vedades – mida ma olin samuti tahtnud teha juba AMMU, aga kuniks igapäevaselt sadas… Õues oli üks puuriit ahjupuudega, mis kõik sisse vedasin, kuuris on kevadest saati olnud hiigelsuur pliidipuude hunnik – need oli vaja toona kiirelt eest ära saada, mina olin tööl, Eksabikaasa üksinda saagis ja kuna samal ajal aega laduda polnud, siis jäidki sinna hunnikusse… Siis tuli suvi… 😛
Igatahes, mahutasin KÕIK puud täpselt ära, ise olin ka üllatunud. Arvasin, et kuuris on neid raudselt liiga palju, aga panipaik sai kenasti täis ja hunnik likvideeritud. Kui puuriita vedasin veel valges, siis kuuri jõudsin alles hämaras… Töötasin taskulambi valgel kuni poole üheksani õhtul.
Nüüd on rahulolu meeletu. Kuuri on vaja veel koristada, aga vähemalt on kõige olulisem tehtud. Millalgi tuleb uus koorem puid, mida vaja saagida ja laduda, sai vanad eest ära.
Juba praegu on kogu keha raske ja voodis vedelemine imeliselt mõnus. Homme tunnen ilma igasuguse kahtluseta kõiki neid lihaseid, mille olemasolust mul aimugi pole 😛
A miks sa lõhutud puid ei osta?
Ma tean küll, et kallimad on, aga ega saagiminegi pole tasuta ja kõige hinnalisem on veel sellele kulutatud aeg.
Ise olen elu jooksul mitut moodi toimetanud. Alguses lausa nii, et oma metsast puud maha, väljavedu, hunnik hoovil, saagimine ja lõhkumine. Hiljem ostsime kolmemeetrist metsakuiva, aga muu oli ikka sama. Ja ühel aastal ma tundsin, et ma ei suuda enam seda puudetralli jätkata ja tellisin kohe saetud ja lõhutud puud. Küll märjad, sest mul oli varu ees, aga kui poleks olnud, oleksin kuivi kah tellinud. Hea lihtne, enam ma ei taha kuulda ka, et peaks jälle saagima ja lõhkuma.
Mmm… Ütleme nii, et meil on selline korraldus hetkel, mis kõige paremini sobib 🙂 Ma ei hakka siin detailidesse lahkuda, aga hinna-kvaliteedi suhe on täiega väärt saagimisele kulunud aega 🙂