Augusti algusest saadik tuli iga mu läpakast välja saadetud e-maili lõppu selline kiri:
Hulluks ajas, ausõna. Proovisin vahemälu tühjendamist, Chrome’i uuesti installimist, Lux Expressi klienditoele kirjutamist (sealt soovitati mul kasutada reklaamide blokeerjat ja kahtlustati teise variandina viirust ning pakuti, et ma võiks arvuti viirusetõrjega üle lasta – thank you very many, ropendasin pool tundi nende suurepäraste soovituste peale).
Siis ma lihtsalt mõnda aega ignosin seda teemat, kuni täna õhtul kopa lõplikult ette viskas ja ma tegin seda, mida oleks pidanud tegema kohe – kurtsin oma muret Lontule.
Ma ei ole arvutite osas üldsegi mitte kõige tuhmim, nii et paljud asjad ma saan ise lahendatud. Kui ei saa, siis Eksabikaasa on paljudes asjades minust targem ja tihti aitab tema. Kui aga tema ka ei tea, siis tulebki mängu Lontu, kes alustas oma karjääri mu isikliku IT nõustajana juba ammu enne Eksabikaasaga kohtumist 😛 No ok, see esimene näide oli lihtsalt oma lõbuks blogi sudimine, aga õige pea pärast seda päästis ta näiteks ka mu C-ketta 😛
Ja ka seekord – Lontu nuputas välja! Sain lahti! Ma olen nii õnnelik! 😀 Peaaegu kolm kuud talusin seda jama, ometi korras! Ja jälle tibake targem.