Just praegu tuli meelde, et lugesin kuskilt Tartu laululaval toimuva kontserdi kohta. Otsisin üles – suurkontsert “5 isamaalist laulu”, juba selle nädala pühapäeval.
Kas keegi läheb veel sinna?
Ise ma Tartusse autoga ei sõidaks, see on kindel. Lapsi ka kaasa ei võtaks, sest ehkki ma tahaks seda kogemust nendega jagada, siis ma pole kindel, kui hästi nad õhtusel ajal vastu peaksid ja ma tunnen, et ma ei taha katsetada, sest tahan ise täiega nautida. Oleks see kontsert laupäeva õhtul, nii et pühapäeval oleks aega rahus kulgeda, siis veel, aga kui kontsert lõppeb pühapäeval kell pool üksteist ja ma pean esmaspäeval tööl olema, mis tähendab kas poole öö ajal Pärnusse jõudmist või hommikul esimese bussi peale minemist – koos lastega, tänan, ei 😛
Bussiga võiksin sinna sõita, tagasi samal õhtul ei saaks.
Kui saaks koha kellegi pärnaka autos, kes pärast pidu õhtul veel tagasi sõidaks… Või siis esmaspäeva hommikul esimese bussiga jõuaksin Pärnusse kell 10 – mul on tööl ületunde, saaksin neid kasutada.
Nii et mul on vaja kas kohta autos või öömaja. Minna, sul diivan on? 😀
Sest ma just otsustasin, et nui neljaks, ma LÄHEN sellele kontserdile. Ma olen nii suur isamaaliste laulude fänn, aga pole kunagi saanud käia sellisel suurel laulupeol, kus ainult neid lauldakse.
Ema kinkis mulle sünnipäevaks Piletimaailma kinkekaardid. Nagu kiuste müüakse selle kontserdi pileteid Piletilevis 😀
Kas see variant ka ei päde, et sõidad autoga kuskile Tartu äärde (nt Lõunakeskuse parklasse) ja siis sealt edasi kohalike sõprade või takso abiga?
Küsimus pole üldse linnas sees sõitmises, seda ma võiks teha küll 😀 Aga mu auto ei ole just kõige väiksema kütusekuluga, seega läheks päris kalliks, samuti ma ei taha nii pikka maad roolis olla, eriti mitte hilisõhtul pärast kontserti 😛 Tartus võin rahus kasvõi jala käia, kiiret pole.
Küsimus on just selles, kuidas võimalikult mugavalt ja soodsalt saada Pärnust Tartusse ja tagasi. Aga noh, tööl ütlesin juba ära, et võib-olla jõuan esmaspäeval alles pool üksteist, nii et kui vaja, siis jään ööseks ja tulen esmaspäeva hommikul seitsmese bussiga tagasi.
Aa, sedapidi 🙂
Nüüd sain aru küll. See on see, kui inimene vaatab maailma oma mätta otsast.
Minu jaoks pole nimelt olemas mugavamat viisi, kui ise autoga sihtpunkti sõita. Auto on mu teine kodu nagu, kütusekulu ma ei vaata sealjuures üldse (tean ilma selletagi, et mu maastur on nagu hobune kaevul). Mulle meeldib olla roolis, sõita pikki otsi, öine aeg pigem meeldib, eriti kui olen üksi ja head muusikat ka on.
Kellegi teise juhitud autos ei tunne end enam nii hästi ja ühistransporti lausa väldin. Nii osavalt, et ega ei meenugi enam, kui palju aastaid tagasi viimati sai Eestis bussiga sõidetud.
No ja kogu selle kompoti tulemusena hakkasingi inimesele Lõunakeskuse parklat pähe määrima 😀
Hea teada, et ma pole ainus, kes nii mõtleb. Ise ja oma autoga on mugav, ei pea kellegiga arvestama ja kogu vajalik kraam on ka alati kaasas. Lisaks võimalus sõidu ajal hea muusika saatel oma mõtteid mõelda. Suur küttekulu on ka üsna suhteline mõiste. See number, mida mina pean heaks saavutuseks on paljude jaoks ulmesuur kulu.