Ehkki ma olen kõike muud kui peojuht ja laste seltskonnamängude eestvedaja, otsustasin sel aastal Poisi sünnipäeva korraldamisega ise hakkama saada. Ütleme lihtsalt nii, et mul oli tungiv vajadus raha mujale kulutada ja eelarve ei näinud ette ei mängutuba ega ka aeda miskisuguse tegelase-peojuhi kutsumist.
Poisil ainus soov oli mängida külalistega veesõda – tal oli paari aasta tagusest sünnipäevast sellest lihtsalt nii hea mälestus. Toona sai ostetud Maximast mingi kogus odavaid veepüsse, seekord aga oli lapsi tulemas tunduvalt rohkem ja odavad veepüssid igal pool läbi müüdud. Nii sai palutud kõigil külalistel võimalusel püssid kaasa võtta ning ülejäänute jaoks võetud alternatiivina kasutusse suured plastpudelid, mille korgi sees auk. Töötas!
Kuna mul oli vaja teada saada, palju pudeleid ma ette valmistama pean, oli vaja saada kõigilt külalistelt tagasisidet nende tuleku või mittetuleku kohta. Poisi klassikaaslaste puhul osutus see võrdlemisi keeruliseks. Saatsin kõigepealt nädal varem meili, sain täpselt ÜHE vastuse 😀 Siis kirjutasin klassi FB gruppi. Sain umbes pooled vastused kätte. Mingi hetk saatis õpetaja omal algatusel uuesti selle kirja listi ja tuli veel mõni vastus. Lõpuks küsisin õpetajalt vanemate kontaktid, üritasin kõigepealt FB chatis kontakti saada ja lõpuks saatsin viimastele SMSid. Loll, aga järjekindel 😀 Sain kõigilt vastused! Pooled tulid isegi kohale.
Ettevalmistused läksid üllatavalt ladusalt, hoolimata sellest, et ma ei viitsinud varakult millegagi pihta hakata ja kõik jäi üsna viimasele minutile. Sujus sellegipoolest!
Ärkasin reede hommikul enne äratuskella, oli rahulikult aega poenimekirja teha. Reede õhtul saime töölt veidi varem ära, mis jättis mulle parasjagu aega, et Kanpolist läbi käia ja kõik vajalik ära osta, pärast mida jõudsin täpselt viieks linna, kus mul oli üks kokkusaamine. Õhtul käisin veel Maximas ja ostsin paar vajalikku asja, mis varem ununesid – näiteks tordiküünlad, sest meie aastatepikkused varud olid lõpuks otsa saanud.
Laupäeval ärkasin ise peale kuut, Poisi ajasime üles täpselt kell 7.47. Siis oli aega rahulikult hommikust süüa ja kingiks saadud Legod kokku panna:
Sain rahulikult koristada ja duši all käia, siis tegin juustu-küüslaugu möginat, keetsin mune ja tegin sellest majoneesiga möginat, täitsin rukkikorvikesi, lõpetuseks tegin tordi – kõik sai kiirustamata õigeaegselt valmis.
Kui varasemalt olen enamasti teinud küpsisetorti (või siis lasknud selle teha Eksabikaasa vanaemal), siis seekord avastasin enda jaoks esmakordselt nelinurksed biskviitpõhjad. No sellised A4 suuruses, kolm tükki pakis, ostsin kaks pakki. Kaks põhja mahtusid ideaalselt kõrvuti mu sünnipäevatordi kandikule. Vahele kohupiimakreemi ja hapukoore segu ning maasikad, peale kaunistuseks marju. Lihtne, soodne, maitsev. Olen väga rahul!
Plika aitas kaunistamisega – mina ladusin vaarikatest ääre ja mustikatest nime ning vanuse, tema tegi kujundid.
Peol oli kokku oli 25 last ja paras hullumaja. Mingeid muid mänge ma hoolimata plaanist ette valmistada ei jõudnudki ja põdesin pool ajast, et äkki kellelgi on igav. Aga kui alguses oli kohmetuid momente, siis pärast veesõda jagunes seltskond kuidagi üsna loomulikult gruppideks – kes sõi, kes mängis jalkat, kes kiikus võrkkiiges, kes tavalise kiigega, kes ronis… Mõned tüdrukud sain telefoni mängima kah. Seda ringis istudes kõrva sosistamise mängu, mitte nutitelefonidega 😛
Poiss sai kingituseks noore arheoloogi komplekti, kohe oli vaja hakata luid välja taguma:
Tundub, et oli vist tore pidu ja et kõigil oli lõbus. Ja mina olen kah elus 😀
Ja mul oli nii palju abilisi, et ma kogu selle päeva jooksul mõtlesin ikka päris mitu korda, KUI tänulik ma nende kõigi eest olen.
Et me saame Eksabikaasaga suurepäraselt läbi, nii et ka pärast lahutust on ta olnud laste sünnipäevadel siin neid varahommikul üles laulmas (ning et ta tuli ka seekord, mis siis, et oli haiglane ja mõtles alguses, et tahab hommikul välja magada). Tema niitis laupäeva hommikul ära muru, tõi ja pani püsti telgi ja lauad, tellis salati ja pirukad ning tõi kogu värske kraami, käis vahepeal poest krõpsu ja küpsist juurde ostmas (vabalt oleks ilma saanud, sest muud sööki oli piisavalt, aga ta tahtis :D), tassis suurte kaussidega vett aeda ja haldas veesõda…
Soomlane, kes pole nüüdseks juba üle kuu aja siin elanud, on lastele endiselt kallis ja oli iseenesestmõistetavalt Poisi sünnipäevakülaliste listis – ta lärmakas lastekarjas küll olla ei soovinud, aga tuli hommikupoolikul läbi, et Poisile kingitus tuua ja õnne soovida. Samuti tõi ta mulle 25 pudelikorki, millesse ta oli augud sisse puurinud ja täitis omaalgatuslikult kõik pudelid alustuseks juba veega ära, et oleks kohe võtta.
Abikaasa jõudis värske kraamiga kohale alles üsna peo alguseks ja tema ema oli see, kes veetis esimesed pool tundi köögis peolaua jaoks kurki ja porgandit lõikudes.
Kui kiige kinnitus katki läks, käis mu ema oma mehega peo ajal ehituspoes ja kuna puidust kiikesid ei müüdud, sai ostetud hoopis jupid, et olemasolev kiik ära parandada – veel parem.
Kaidi lõikas ja jagas torti ning aitas mul pärast peo lõppu koristada – mul läks kogu elamise korda saamisega nagunii kaks tundi, ilma tema abita oleks ilmselt poole kauem läinud.
Arvasin küll alguses, et pärast sellist päeva ma õhtul enam Augustiunetusele minna ei taha, aga tegime siiski Kaidi, Eksabikaasa ja lastega ühe tiiru. Nii tore oli veidi jalutada, melust osa saata ja väikese veiniga lõõgastuda. Üheteist paiku olime juba kodus tagasi – lapsed hakkasid Lego kokku panema, meie Kaidiga jutustasime veel köögis.
Täna hommikul ärkasin kuue asemel isegi kell seitse, rekord. No tööl käimine on mu graafiku jälle väga varajaseks nihutanud, mis teha 🙂 Lihtsalt võrratu oli voodis vedeleda, Feedlys ootas 25 lugemata blogipostitust. Vahepeal käisin hambaid pesemas ja tegin tiibetlased ära, siis laekus Plika kaissu, kass tuli peale, mõnulesin veel ja lugesin raamatut.
Hiljem tuli Birgit külla, sai rahulikult jutustada – laupäeval selleks aega ei jäänud. Olen ikka veel eilsest väsinud, aga õnneks oli mõnusalt rahulik päev.
Tahtsin nüüd õhtul kõigist kingitustest pilti teha, aga DVD rändas ennist juba Eksabikaasa juurde, tuulelohe, reketid, sulgpallid, üks kurikatega mäng ja Soomlase kingitud kraam olid juba kuskil mööda elamist laiali ja… Seega on pildil ainult kõik uued Legod ja see dinosaurus, mille luud sai ennist “välja kaevatud” 😀
Nüüd saab jälle rahulikult võtta. Suur töö tehtud 🙂