Kuidas me Paksuga musta puslet kokku panime

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, kuidas Tanel keeldus mulle enne sünnipäevakingitust saatmast, kui ma olen teinud traditsioonilise sünnipäeva blogipostituse. Ja siis saatis ta paki esimese hooga kogemata mitte Pärnu Maxima, vaid Tallinnas Pärnu maanteel asuva Maxima automaati, mis tähendas, et ta sai selle sealt ise välja võtta ja edasi saata 😀

Vahemärkusena, et corona meeldiva kõrvalnähuna paigaldati just turu Rimi juurde turu Rimi juures on juba väidetavalt üle poole aasta Omniva pakiautomaat, mille olemasolust ma alles nüüd teadlikuks sain, seega nüüdsest võib kõik pakid sinna saata 😛

Igal juhul 7. aprillil sain oma paki lõpuks kätte… Ja purskasin naerma… Ma poleks elu sees ostnud ühevärvilist puslet… Tanel on õel 😀

Mul oli tegelikult juba eelmisel pikal nädalavahetusel plaanis see pusle kokku panna, aga aeg kadus muude asjadega käest. Selle asemel lebosin, lugesin ja värvisin mune. Nii et pusle ootas kannatlikult oma aega, mida aprillis ei tulnudki – ülejäänud nädalavahetused tegelesin teise tööotsaga ja vähesel puhkeajal ei jaksanud puslele mõeldagi. Oli teada, et see pole ühe päeva töö ja pikemaks ma seda kasside pärast poolikult lauale jätta ei tahtnud.

Aga siis tuli mai ja järgmine pikk nädalavahetus ilma ühegi kohustuseta. Selleks ajaks oli puslede panemisse nii pikk paus jäänud, et igatsus oli juba väga suur 😀 Seega reede lõuna ajal hakkasin pihta ja kell kolmveerand üks oli seis selline:

Pisut üle tunni hiljem, kell kaks:

Veel poolteist tundi hiljem, pool neli:

Paksu tuli ka appi 😀

…ja vahepeal isegi Säde 😀

Kell viis oli seis selline:

Kell kuus selline:

Pool üheksa oli valgus nii kehv, et tõmbasin selleks päevaks otsad kokku. Ma ei oska nüüd enam hinnata, kuskil kaheksa tundi tegelesin põhilise aja pusle panemisega, samas mäletan, et kui selg kangeks jäi, lebosin diivanil ja lugesin raamatut, õhtust sõin, natuke vaatasin lastega filmi… Seega… Kuus tundi pusle panemist ehk?

Et kassid öösel tükke väga sassi ei keeraks, panin karbid lahtistele tükkidele peale ja lootsin parimat:

Vähemalt nii palju mu loogika pädes, et kui karpe on kaks ja üks neist tühi, siis Paksu valib magamiseks just selle 😀

Laupäeva magasime üllatavalt kaua. Kui lõuna paiku alla jõudsime, oli seis selline:

Millalgi hiljem, kui Paksu laualt lahkus:

Eilse päeva esimesed tunnid möödusid inglise hommikusööki tehes ja süües, kell kaks oli loomaarst… Nii et pusle panemiseni jõudsin alles kell kolm:

Kell neli väike kohvi- ja kaneelisaia paus 😛

Kui reede oli päikeseline ja suutsin puslet panna ilma lisavalguseta kuni üheksani õhtul välja, siis eile oli ilm hall ja juba pool kuus õhtul pidin lambi põlema panema:

Kell seitse oli seis selline:

Vahepeal tuli saunas käia, süüa teha ja õhtust süüa, nii et pusle panemine oli pausi peal… Paksu seniks valvas 😀

Kell kümme õhtul:

Pool kaksteist:

Ja pool üks öösel jõudsin võiduka lõpuni 😛

Hommikul tegin loomuliku valgusega veel ühe pildi:

Väga põnev kogemus oli ja üllatavalt mõnus. Tõsi, et ma eelistan endiselt kirjusid puslesid, need on tunduvalt vaheldusrikkamad 😀 Aga selle musta kokku panemine polnud pooltki nii tüütu, kui olin eeldanud, sest seal oli nii palju jabura kujuga tükke, lisaks oli kaasas väljaprint valmis puslest, mida kasutasin karbi kaane asemel kokku panemise juhendina. Üsna tihti ajasin näpuga järge, et näha, mis sorti tükk kuskile läheb ja teadsin kohe õigest kohast otsida.

Nii et kuus-seitse tundi pusle panemist äkki teisel päeval? Raske öelda, peale õhtuse pausi tegin vahepeal ikka natuke muid asju ka. Nii palju ma ka ei viitsi, et täpset logi pidada ja iga paus kirja panna. See võtaks pusle panemisest rõõmu ära 😀 Vahepeal pilti teha ja selle põhjal tagantjärele logi pidada on palju loomulikum. Ja ega ma tavaliselt sedagi nii detailselt ei tee. Lihtsalt seekord 😀

Nii et kaks päeva ja pusle koos – ülejäänud tänase päeva saan veeta raamatute seltsis. Reedel jõudsin pusle kõrvale Setomaa läbi lugeda, eile öösel enne magama jäämist alustasin Pautsi Saaremaa põnevikuga, mis oli nii põnev, et 70lk enne magama jäämist loetud sai… Ehkki voodisse jõudsin alles… Kell üks? Täna saab see raamat läbi üsna kindlalt 😛